Ajalooline ja hariv näitus “Jälle need nakkushaigused! Sajandi jagu haiguspuhanguid ja ravi” annab põhjaliku ülevaate 20. sajandi tõsisematest nakkushaigustest, nende levikust ning tervishoiusüsteemi arengust. Näitus annab võimaluse tutvuda ajalooliste plakatite, fotode ja meditsiinivahenditega, mis aitavad mõista, kuidas ühiskond on läbi aegade nakkushaigustega võidelnud.
Eestis on haigestumus ja suremus emakakaelavähki Euroopa kõrgeim. Kuigi vähivastane HPV vaktsiin on olnud 12-14-aastaste tüdrukute jaoks kaks aastat tasuta, on üldine vaktsineerimisega hõlmatus madal.
Eelmisel sügisel alanud ja sel kevadel lõppenud gripihooajal vaktsineeris end 2017/2018 hooajaga võrreldes enam kui kaks korda rohkem inimesi, samuti langes nii gripi tõttu surnud kui intensiivravi vajanud inimeste arv.
Kui 2017/2018 gripihooajal vaktsineeris end gripi vastu enam kui 44 tuhat inimest ehk 3,2 protsenti elanikkonnast, siis selle aasta mais lõppenud gripihooajal vaktsineeris end gripi vastu enam kui 92 tuhat inimest ehk 7 protsenti Eesti elanikkonnast. Apteekides vaktsineeris end gripi vastu enam kui üheksa tuhat inimest.
Kuni selle aasta jõuludeni saavad 13-14-aastased tüdrukud end veel kooliõe juures emakakaelavähi vastu tasuta vaktsineerida, edaspidi tasub riik ainult 12-aastaste HPV-vaktsiini eest ja ülejäänutel tuleb kaitsesüstide eest sadu eurosid maksta.
Eelmisel sügisel alanud ja sel kevadel lõppenud gripihooajal vaktsineeris end 2017/2018 hooajaga võrreldes enam kui kaks korda rohkem inimesi, samuti langes nii gripi tõttu surnud kui intensiivravi vajanud inimeste arv.
Kui 2017/2018 gripihooajal vaktsineeris end gripi vastu enam kui 44 tuhat inimest ehk 3,2 protsenti elanikkonnast, siis selle aasta mais lõppenud gripihooajal vaktsineeris end gripi vastu enam kui 92 tuhat inimest ehk 7 protsenti Eesti elanikkonnast. Apteekides vaktsineeris end gripi vastu enam kui üheksa tuhat inimest.
Vaktsiinivastaste argumendid ja uskumused pole kahe sajandiga kuigi palju muutunud. Küll aga on kordades kasvanud info levimise kiirus.
Artiklit saab lugeda Postimees Heurekast.
lates 2017. aastast on tervishoiutöötajad terviseametit tegevuskohavälisest vaktsineerimisest teavitanud 49 korral, millest ligi pooltel juhtudel on terviseamet kontrollinud ka tehtava vaktsineerimise nõuetele vastavust.
Erinevaid füüsilisi asukohti, kus 2017. aastast alates on tegevuskohaväliselt vaktsineeritud, on kokku olnud 101. Põhiliselt vaktsineeriti väljaspool registreeritud tegevuskohta inimesi gripi, kuid sel aastal ka puukentsefaliidi vastu.
Müncheni tehnikaülikooli teadlased avaldasid ajakirjas Neurology uuringu, milles leiti, et vaktsineerimine ei suurenda hulgiskleroosi ehk Sclerosis multiplex`i riski. Tõendid näitavad, et kõrgemad vaktsineerimisnäidud hoopiski vähendasid hulgiskleroosi tekke tõenäosust.
Jätka lugemist Postimehe terviseportaalist.
Euroopas registreeriti esimese seitsme kuu jooksul veidi enam kui 90 000 leetrijuhtumit, kolmandiku võrra rohkem kui möödunud aastal kokku, selgub Maailma Terviseorganisatsiooni värsketest andmetest.
Loe artiklit edasi ERR-i novaatorist
Rõuged on üks tontlikumaid haiguseid, millega inimkond on eales pidanud silmitsi seisma. Ligi pooltele täiskasvanutest ja enamikule lastest tähendas rõugeviirusega nakatumine kindlat surma. Siiski leidus juba vanal ajal nutikaid ravitsejaid, kes püüdsid ohtlikku viirust üle kavaldada.
Lapseootel emale tehtud gripivaktsiinil ei olnud mõju lapse tervisele viie esimese eluaasta jooksul, selgub Kanada teadlaste uuringust, mis tugineb 2009. aasta gripiepideemia vaktsineerimislaine andmetel.
Artiklit saab edasi lugeda ERR-i uudisteportaalist Novaator.