04. Sept 2019
Eelmisel sügisel alanud ja sel kevadel lõppenud gripihooajal vaktsineeris end 2017/2018 hooajaga võrreldes enam kui kaks korda rohkem inimesi, samuti langes nii gripi tõttu surnud kui intensiivravi vajanud inimeste arv.
Kui 2017/2018 gripihooajal vaktsineeris end gripi vastu enam kui 44 tuhat inimest ehk 3,2 protsenti elanikkonnast, siis selle aasta mais lõppenud gripihooajal vaktsineeris end gripi vastu enam kui 92 tuhat inimest ehk 7 protsenti Eesti elanikkonnast. Apteekides vaktsineeris end gripi vastu enam kui üheksa tuhat inimest.
Terviseameti gripikeskuse peaspetsialist Olga Sadikova sõnul on Eestil gripi vastu vaktsineerimise osas veel pikk tee minna, sest Euroopa Liidus vaktsineerib end gripi vastu keskmiselt enam kui 50 protsenti elanikest. „Ka meie hakkame vaikselt jõudma arusaamiseni, et gripi vastu vaktsineerimine mõjub hästi nii inimese tervisele kui rahakotile – keegi meist ei taha talvel ju gripi tõttu töölt eemale jääda,“ ütles Sadikova.
Hinnanguliselt haigestus 2018/2019 gripihooajal Eestis grippi 45 000-55 000 inimest, võrreldes 2017/2018 hooajaga võrreldes vähenes haigestunute arv keskmiselt 5 protsendi võrra. Haiglaravi vajanud patsientide arv vähenes 14,6, intensiivravi vajanute arv 38,7 ning gripi tagajärjel surnute arv 39,4 protsendi võrra. Intensiivravi osakonda sattus sel kevadel lõppenud gripihooajal 7,8 protsenti kõikidest gripi tõttu hospitaliseeritud patsientidest. 2018. aasta kevadel lõppenud gripihooajal vajas intensiivravi 10,9 protsenti hospidaliseeritud patsientidest.
Oluliselt suurenes hospitaliseerimist vajanud laste ja kuni 15-aastaste noorukite osakaal, moodustades 2018/2019 gripihooajal 42,3 protsenti kõikidest hospitaliseerimist vajanud patsientidest – 2017/2018 hooajal moodustas sama vanuserühm 28,9 protsenti haiglaravi vajanutest.
Laboratoorselt kinnitati 4275 gripiviirust, neist 4208 A-gripiviirust ja 67 B-gripiviirust. Alatüpeeriti 108 A-gripiviirust ja 67 B-gripiviirust. A-gripiviiruse alatüpeerimine näitas, et 97 korral oli tegemist A(H1N1)pdm09 gripiviiruse tüvega, 11 juhul oli A-gripiviiruse alatüüp A(H3N2).
Gripihooaeg kestab üldjuhul oktoobrist maini. Eestis jõuab gripiviirus reeglina ringlusse detsembri lõpus või jaanuari alguses, haigusjuhte registreeritakse kuni maini. Haigestumine hakkab hooajal kasvama tavapäraselt jaanuaris, jõudes haripunkti veebruaris. Gripp algab tavaliselt kõrge palaviku ja lihasvaluga, tüsistusena võib gripp tekitada kopsupõletikku, neeruvaagnapõletikku või krooniliste haiguste ägenemist. Kergemini levib ja ägedamini kulgeb A-gripp.
Loe pikemat kokkuvõtet gripihooajast siit (PDF).