Uudised

Tervisekassa ja Eesti Perearstide Selts avavad koostöös uue võimaluse: sel suvel saavad 12-18-aastased noored end inimese papilloomiviiruse (HPV) vastu vaktsineerida lisaks koolile ka suve jooksul oma perearstikeskuses.

Terviseameti statistika näitab, et ​​enam kui kolmandik (37%) 7-aastastest lastest on koolialguseks vajalikud vaktsineerimised tegemata.
„Nii kooli- kui lasteaialastel läheneb suvevaheaeg. Suvi on perepuhkuste ja reisimise aeg. Sellega suureneb ka risk ohtlike nakkushaiguste Eestisse toomiseks. Enamik neist haigustest on endiselt meist vaid ühe lennu- või laevareisi kaugusel,” ütles Tervisekassa vaktsineerimise teenusejuht Hanna Jäe.

Täiskasvanutel tuleks teha difteeria-teetanuse kordusvaktsiin iga kümne aasta tagant, et tagada püsiv immuunkaitse nende raskete haiguste vastu. Kuna tegemist on vaktsiiniga, mida paljud kipuvad unustama, aitab apteegis vaktsineerimine tagada inimeste teadlikkuse suurendamise ja teenuse parema kättesaadavuse.

“Suvevaheajal ja koolivaheaegadel üldiselt planeerivad pered ka lähemaid või kaugemaid väljasõite. Nakkushaigused ei ole meie seast kadunud ja võivad oodata meid ühe lennu- või autoreisi kaugusel. Kui muude nakkuste puhul tekivad sümptomid kiirelt ja on silmaga nähtavad, siis HPV puhul me seda öelda ei saa – need võivad tekkida alles aastate möödudes.”, selgitab dr Šavrova.

Eelmisel aastal haigestus Terviseameti andmetel puukentsefaliiti 138 inimest ning viimaste aastate soojad talved on haiguse levikut soodustanud. Puugid muutuvad aktiivseks varakevadel, mil temperatuur on püsivalt üle 5-7 kraadi. Kuivõrd ka tänavu oli pehme talv ning püsivad soojad pole enam kaugel, on praegu õige aeg end vähemalt puukentsefaliidi eest kaitsta ning minna vaktsineerima.

Tervisekassa koos Tallinna Linnavalitsuse, linnaosavalitsuste ja vaktsineerimispartneritega korraldab 17. jaanuaril Tallinna eri linnaosades gripivaktsineerimise. Sel päeval saavad kõik riskirühma kuuluvad ja riskirühmavälised inimesed minna vaktsineerima eelregistreerimata.

Gripi kõrghooajal eel on Eestis tänaseks vaktsineeritud ligi 150 000 inimest. Nende hulgas 95 000 riskirühma kuuluvat inimest. Kõige rohkem vajavad gripi vastu kaitset riskirühmad – kuni 7-aastased väikelapsed, lapseootel naised, üle 60-aastased ning samuti alaealised, kellel on terviseseisundi tõttu suurem risk tüsistusteks ja raskeks põdemiseks. Gripi riskirühmadele on vaktsineerimine tasuta.

Kui seni on Eestis HPVst ehk inimese papilloomiviirusest räägitud peamiselt seetõttu, et see võib naistel põhjustada emakakaelavähki, seostatakse viirust veel vähitekkega pea- ja kaelapiirkonnas, näiteks suuõõnes või neelus ja sagedamini just meestel.

Kuivõrd HPV vastane vaktsineerimine on kõige tõhusam enne viirusega kokkupuutumist ehk vanuses 12-14 aastat, keskendub riigi korraldatud vaktsineerimine just nendele vanusrühmadele ja tasuta immuniseeritakse kuni 18. eluaastani.

 Üle 60-aastastele krooniliste haigustega inimestele on COVID-19sse haigestumine endiselt ohtlik. Koroonaviiruse vastu vaktsineerimine on kõigile riskirühma kuuluvatele inimestele tasuta ja see on lihtsaim viis kaitsta end raske haigestumise eest.

Viiruste kõrghooajal haigestub Eestis gripiviirusesse kümneid tuhandeid inimesi. Kõige rohkem vajavad gripi vastu kaitset riskirühmad – kuni 7-aastased väikelapsed, lapseootel naised, üle 60-aastased ning samuti alaealised, kellel on terviseseisundi tõttu suurem risk tüsistusteks ja raskeks põdemiseks. Gripi riskirühmadele on vaktsineerimine tasuta. Vaktsineerida saab perearstikeskustes, mitmetes apteekides ja raviasutuste vaktsineerimiskabinettides üle Eesti.