Uudised

Kui veel 2014. aastal ületas laste vaktsineerimisega hõlmatus Eestis kõigi olulisemate riikliku immuniseerimiskava vaktsiinide lõikes WHO soovituslikku 95% ja püsis 2021. aastani üle 90%, siis viimastel aastatel on vaktsineerimisega hõlmatus järsult langenud ja jääb praegu sõltuvalt vaktsiinist keskmiselt vaid 73-85% vahele. 2023. aasta seisuga on Eestis ligikaudu 25 000 kuni 16-aastast last õigeaegselt vaktsineerimata.

Eelmisel aastal haigestus puukentsefaliiti 209 inimest. Terviseameti andmetel on puukentsefaliidi juhtude arv Eestis viimase kolme aastaga pea kolmekordistunud. Puugid muutuvad aktiivseks varakevadel, mil temperatuur on püsivalt üle 5-7 kraadi. Seega on just praegu õige aeg end puukentsefaliidi vastu vaktsineerida.

Selle aasta veebruarist on võimalik HPV vastu tasuta vaktsineerida ka poistel. Tasuta vaktsineerimist võimaldatakse kõigile 12-18-aastastele poistele ja tüdrukutele. Vaktsineerimine on lihtne ja tõhus viis HPV põhjustatud vähkide ennetamiseks.

Sotsiaalministeeriumi juures tegutsev immunoprofülaktika ekspertkomisjon on teinud märgilise otsuse, soovitades inimese papilloomiviiruse (HPV) vastast vaktsineerimist võimaldada ka poistele. Lisaks pakutakse kõigile 15-18-aastastele tagantjärele tasuta vaktsineerimise võimalust. Seega saavad Eestis järgmise aasta veebruarist tasuta vaktsineerida end HPV vastu 12-18-aastased noored, kes seda tahavad. Täiendavalt soovitab komisjon muuta senise HPV vastase vaktsineerimise skeemi kahe-doosilisest ühe-doosiliseks.

Viiruste kõrghooajal haigestub grippi kümneid tuhandeid Eesti inimesi, kõige rohkem vajavad gripi vastu kaitset riskirühmad – kuni 7-aastased väikelapsed, lapseootel naised, üle 60-aastased ning alaealised, kellel on terviseseisundi tõttu suurem risk tüsistusteks ja raskeks põdemiseks. Alates tänasest saavad riskirühmad broneerida tasuta vaktsineerimiseks aja oma perearstikeskuses, paljudes apteekides ja raviasutuste vaktsineerimiskabinettides üle Eesti.  

Prof. Krista Fischeri äsjavalminud koroonasse haigestumise ja vaktsineerimise analüüsi kohaselt pikendas COVID-19 vastu vaktsineerimine üle viiekümne aastaste inimeste seas eelmisel aastal kuni 1400 inimese elu. Tõhustusdoosi saanud inimeste seas esines koroona-suremust umbes 7 korda vähem kui vaktsineerimata isikute hulgas ja tõhustusdooside olulisus tõuseb vanuse kasvades.

Gripp on tõsine viirushaigus, millesse haigestub viiruste kõrghooajal kümneid tuhandeid Eesti inimesi. Viimase kümne aasta jooksul on gripp nõudnud 424 inimese elu. Selleks, et inimesi paremini kaitsta, saavad riskirühmad alates oktoobri keskpaigast gripi vastu tasuta vaktsineerida.

Immunoprofülaktika ekspertkomisjon soovitab sel sügisel COVID-19 vastu vaktsineerimist riskirühmadele, kuhu kuuluvad 60+ vanused ja riskihaigustega lapsed ning täiskasvanud. Seda juhul, kui neil on viimasest vaktsineerimisest või COVID-19 läbipõdemisest möödunud enam kui 6 kuud.

16. nädalal haigestus ägedatesse respiratoorsetesse nakkustesse 2785 inimest, 37,5% nendest olid lapsed. Ägedate respiratoorsete viirushaiguste üldine haigestumus vähenes 13% võrra.

Grippi haigestumus vähenes eelmise nädalaga võrreldes 31% võrra. Grippi haigestunutest ca 60% olid kuni 15aastased lapsed. Ägedate ülemiste hingamisteede respiratoorsete nakkuste valimipõhise uuringu alusel saab haigestumise intensiivsust hinnata madalaks, gripi ja SARS-CoV-2 viiruste levikut laialdaseks.