Vaegnägijatele
Laste vaktsineerimine

Iga lapse organismi kaitseb immuunsüsteem. Meie võimuses on seda süsteemi tema eripärasid arvestades tugevamaks muuta.

Loe edasi
Täiskasvanutele

Täiskasvanu puutub iga päev kokku tuhandete haigusetekitajatega. Nende eest pakub kaitset immuunsüsteem, mis töötab pidevalt ja märkamatult. Vaktsineerimine aitab organismil ohte ära tunda ja neile vastu astuda.

Loe edasi
Tervishoiutöötajatele

Tervishoiutöötajatel on väga oluline roll vaktsineerimise elluviimisel. Neilt saadud info ja selgitused mõjutavad inimeste otsuseid ning kogutud tagasiside ja statistika aitavad suunata vaktsineerimispoliitikat.

Loe edasi
Reisivaktsineerimine ja profülaktika

Nakkushaiguste vältimiseks peaksid riskipiirkondadesse sõitjad pöörduma vähemalt 4 nädalat enne reisi algust oma perearsti poole või reisimeditsiini kabinetti tervisekontrolliks ja vajadusel ka vaktsineerimiseks.

Loe edasi

Gripivaktsiini tõhusus sõltub vaktsiini säilitamistingimustest

Vaktsiine tuleb reeglina säilitada külmikus

Seoses algava gripihooajaga tuletab terviseamet meelde, et vaktsiini toimivus sõltub otseselt säilitamistemperatuurist, mistõttu peaksid inimesed apteegist kaasa ostetud vaktsiini transportimisel tähelepanelikult jälgima külmahela säilimist.

 

Terviseameti gripikeskuse peaspetsialist Olga Sadikova sõnul tuleks vaktsineerimisel eelistada raviasutust, sest seal on olemas õiged tingimused vaktsiini säilitamiseks. „Gripivaktsiini puhul on tegemist inaktiveeritud nakatumisvõimetu vaktsiiniga, mis sisaldab viiruse osakesi ja pinnavalke. Vaktsiini tuleb hoida külmkapis temperatuuril 2-8 kraadi, vaktsiin ei tohi külmuda ning seda tuleb hoida valguse eest kaitstult,“ ütles Olga Sadikova, kelle sõnul võib ise apteegist taskus koju transporditud vaktsiin olla riknenud juba koju jõudes. „Seetõttu oleks hea, kui inimesed laseksid end vaktsineerida kas perearsti juures, vaktsineerimiskabinetis või apteegis,“ ütles Sadikova, kelle sõnul võib raviasutus keelduda inimese toodud vaktsiini süstimisest juhul, kui raviasutusel pole veendumust vaktsiini nõuetekohase hoidmise ja transpordi osas. “Näiteks perearstid tellivad vaktsiini reeglina ise ja tagavad sealjuures ka ravimi külmaahela ja muude tingimuste säilimise kogu protseduuri, sealhulgas transpordi ajal. Vahetult enne vaktsineerimist lastakse vaktsiinil soojeneda toatemperatuurini.“

Oktoobri keskpaigas lisandub inimese jaoks ka kolmas valikuvõimalus, milleks on apteegis vaktsineerimine.

 

Sadikova sõnul võib gripivaktsiini apteegist retsepti alusel soetada ka ise, kuid sellisel juhul tuleb transportimiseks tagada sobivad tingimused. „Kui ühel või teisel põhjusel tuleb vaktsiin apteegist ise kaasa võtta, soovitame kindlasti kasutada külma hoidvat transpordikasti. Samuti peaks ühest külmikust teiseni jõudmise aeg olema võimalikult lühike, mingil juhul ei tohi soetatud vaktsiini säilitada sügavkülmas.“

 

Gripivaktsiin kaitseb ainult gripiviirustest tingitud haigestumise eest ega pruugi ära hoida teisi palavikuga kulgeda võivaid viirushaigusi. „Kuna gripiviirused on teistest ülemiste hingamisteede nakkushaigustest raskema kulgemisega, tasub end gripi eest igal juhul kaitsta,“ ütles Sadikova.

Eestis haigestub igal aastal grippi keskmiselt 5-10 protsenti elanikest. Aastatel 2010 kuni 2019 hospitaliseeriti gripi tõttu 7945 inimest, kellest intensiivravi vajas 885. Gripi tõttu on viimase üheksa aasta jooksul surnud 303 inimest, kellest kaks olid rasedad ja kaheksa lapsed.

Grippi haigestumist saab ära hoida iga-aastase vaktsineerimisega. Vaktsineerimine väldib 30-70 protsendilise efektiivsusega nii pneumooniat kui hospitaliseerimist ning kuni 75 protsendilise efektiivsusega surmajuhte vanurite või kroonilisi haigusi põdevate inimeste hulgas.

 

Kõige parem on end gripi vastu vaktsineerida gripihooaja alguses, sest gripiviirused hetkel veel Eestis ei ringle – seega on organismil aega end viiruse vastaseks kaitseks kohandada.

 

Vaktsineerimine hooajalise gripi vastu on näidustatud kõikidele elanikele, erilist tähelepanu tuleks pöörata riskirühmadesse kuuluvatele inimestele, kelle sekka kuuluvad ka immuunpuudulikkusega lapsed ja täiskasvanud ning need, kes saavad pikaajalist immuunsust pärssivat ravi. Samuti tuleks gripi vastu vaktsineerida neid, kellele on tehtud organisiirdamine, HIV-positiivseid, rasedaid, 65-aastasi ja vanemaid ning lapsi alates kuuendast elukuust. Gripi vastu tuleks end vaktsineerida ka neil, kes tööalaselt puutuvad kokku paljude inimestega või kes põevad kroonilisi haigusi - näiteks diabeeti või kroonilisi kopsu-, neeru- ja südamehaigus.

 

Kokku tuleb sel aastal Eestis müügile ligi 200 tuhande doosi gripivaktsiini.   Gripihooaja ametlikuks alguseks loetakse aasta 40. nädalat, mis langeb harilikult oktoobri algusesse. Haigestumise kõrgperiood on Eestis jaanuaris-veebruaris.

 

Eelmisel gripihooajal vaktsineeris end gripi vastu enam kui 92 tuhat inimest ehk 7 protsenti Eesti elanikkonnast. Apteekides vaktsineeris end 2017/2018. aasta gripihooajal gripi vastu enam kui üheksa tuhat inimest.

 

Terviseamet on sotsiaalministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, kelle tegevuse eesmärgiks on tervisliku elu- ja õpikeskkonna kujundamisele suunatud rahvastiku tervise poliitika elluviimine tervishoiu-, tervisekaitse-, kemikaaliohutuse ja meditsiiniseadmete valdkonnas.