Vaegnägijatele
Laste vaktsineerimine

Iga lapse organismi kaitseb immuunsüsteem. Meie võimuses on seda süsteemi tema eripärasid arvestades tugevamaks muuta.

Loe edasi
Täiskasvanutele

Täiskasvanu puutub iga päev kokku tuhandete haigusetekitajatega. Nende eest pakub kaitset immuunsüsteem, mis töötab pidevalt ja märkamatult. Vaktsineerimine aitab organismil ohte ära tunda ja neile vastu astuda.

Loe edasi
Tervishoiutöötajatele

Tervishoiutöötajatel on väga oluline roll vaktsineerimise elluviimisel. Neilt saadud info ja selgitused mõjutavad inimeste otsuseid ning kogutud tagasiside ja statistika aitavad suunata vaktsineerimispoliitikat.

Loe edasi
Reisivaktsineerimine ja profülaktika

Nakkushaiguste vältimiseks peaksid riskipiirkondadesse sõitjad pöörduma vähemalt 4 nädalat enne reisi algust oma perearsti poole või reisimeditsiini kabinetti tervisekontrolliks ja vajadusel ka vaktsineerimiseks.

Loe edasi

Ligi 4000 haiglatöötajat revaktsineeris end läkaköha vastu

Illustratiivne pilt haiglast

Tulenevalt läkaköhasse haigestumise kasvust vaktsineeris end terviseameti ettepanekul septembris läkaköha vastu ligi 4000 haiglatöötajat, lisaks annab kompleksvaktsiin kaitse difteeria ja teetanuse vastu. Vaktsiin oli haiglatöötajate jaoks tasuta.

 

Nakkushaiguse seire ja epideemiatõrje osakonna peaspetsialisti Irina Filippova sõnul on Eestis läkaköhasse nakatumine hetkel tõusutrendis ja seetõttu on meditsiinitöötajad üheks enim ohustatud riskigrupiks. Vaktsineerimata haiglatöötajad võivad ise läkaköhasse nakatuda ja nakatada oma kolleege ning patsiente. „Meil on äärmiselt hea meel, et tekkis võimalus haiglatöötajate revaktsineerimiseks ja sellest tulenevalt ka haiglapatsientide kaitseks,“ ütles Filippova.

 

Arvestades läkaköha haigestumise trendi püsivat tõusu ja kergete haigusvormide aladiagnoosimist, võib oletada, et läkaköha haigusjuhte esineb tegelikult registreeritust rohkem. „Tekitab muret fakt, et läkaköha haigestumine on sagenenud ka väikelaste ja koolilaste seas.“ ütles Filippova.  „Hetkel on Eestis läkaköha vastu vaktsineerimata ligi 10 000 last vanuses 7 kuud kuni 14 eluaastat. Need lapsed on ise ohustatud haigusest ning on selle potentsiaalsed edasikandjad.“

 

Immuniseerimiskava kohaselt vaktsineeritakse ja revaktsineeritakse lapsi läkaköha vastu 6 korda: esimese vaktsiinidoosi saab laps kolmekuuselt, teise 4,5-kuuselt ja kolmanda pooleaastaselt. Seejärel revaktsineeritakse last taas 2, 6-7 ning 15-16 eluaasta vanuselt. „Tuletame lapsevanematele meelde, et õigeaegne vaktsineerimine on lapse tervise oluline alustala,“ ütles Filippova.

 

Läkaköha on äge hingamisteede nakkushaigus, mida iseloomustavad pikka aega, nädalaid ja isegi kuid kestvad köhahood. Läkaköha kutsutakse ka 100 päeva köhaks. Läkaköha on eriti ohtlik imikutele, enamus surmajuhte on alla kolmekuuliste imikute hulgas. Läkaköha võib olla imikute äkksurma üheks põhjuseks, läkaköha tüsistusteks on kopsupõletik, krambisündroom ja entsefalopaatia.

 

Läkaköha läbipõdemisejärgne immuunsus ei ole eluaegne ja läkaköha võib elu jooksul põdeda rohkem kui üks kord. Ka läkaköha vaktsineerimisejärgselt tekkinud immuunsus ei ole pikaajaline, mistõttu on  revaktsineerimine vajalik. Eestis hakati vaktsineerima lapsi rutiinselt läkaköha vastu alates 1957. aastast, laste rutiinne vaktsineerimine on vähendanud läkaköhasse haigestumist ligikaudu 150 korda.