Teadus ja tehnoloogia on andnud meie käsutusse mõjusa vahendi võitlemaks nakkushaigustega.
Vahendi, mis tagab tervise täna ja aastateks ette. Vaktsineerimisega kaitseb inimene nii enda, lähedaste kui ka paljude teiste tervist. Mida vähem on haigustel kandepinda, seda tagasihoidlikum on nende levik.
Siit leiad info vaktsineerimispunktide kohta.
Ajalooline ja hariv näitus “Jälle need nakkushaigused! Sajandi jagu haiguspuhanguid ja ravi” annab põhjaliku ülevaate 20. sajandi tõsisematest nakkushaigustest, nende levikust ning tervishoiusüsteemi arengust. Näitus annab võimaluse tutvuda ajalooliste plakatite, fotode ja meditsiinivahenditega, mis aitavad mõista, kuidas ühiskond on läbi aegade nakkushaigustega võidelnud.
Suve jooksul on kasutanud üle 1 400 noore võimalust vaktsineerida end inimese papilloomiviiruse (HPV) vastu oma perearstikeskuses. Pea pooled vaktsineeritutest olid 18-aastased noored, mis näitab selget huvi ja teadlikkust selles vanuserühmas.
Alates augustist rändab taas üle Eesti hariv ja visuaalselt mõjus näitus “Jälle need nakkushaigused! Sajandi jagu haiguspuhanguid ja ravi”. Kui varem jõudis ekspositsioon kogukonna-, kaubandus- ja kultuurikeskustesse, siis nüüd kolib näitus maakonna- ja regionaalhaiglatesse, kus külastajateks on nii patsiendid, tervishoiutöötajad kui ka haiglate igapäevased külastajad.
HPV ehk inimese papilloomiviirus on levinud viirus, millesse nakatub iga neljas. See levib inimeselt-inimesele limaskestade kokkupuutel ja võib põhjustada mitmeid pahaloomulisi kasvajaid, sealhulgas emakakaela-, päraku-, peenise-, häbeme- ja suuneeluvähki. Eestis diagnoositakse HPV tõttu igal aastal üle 200 vähijuhtumi.
Tervisekassa ja Eesti Perearstide Selts avavad koostöös uue võimaluse: sel suvel saavad 12-18-aastased noored end inimese papilloomiviiruse (HPV) vastu vaktsineerida lisaks koolile ka suve jooksul oma perearstikeskuses.
Terviseameti statistika näitab, et enam kui kolmandik (37%) 7-aastastest lastest on koolialguseks vajalikud vaktsineerimised tegemata.
„Nii kooli- kui lasteaialastel läheneb suvevaheaeg. Suvi on perepuhkuste ja reisimise aeg. Sellega suureneb ka risk ohtlike nakkushaiguste Eestisse toomiseks. Enamik neist haigustest on endiselt meist vaid ühe lennu- või laevareisi kaugusel,” ütles Tervisekassa vaktsineerimise teenusejuht Hanna Jäe.
Täiskasvanutel tuleks teha difteeria-teetanuse kordusvaktsiin iga kümne aasta tagant, et tagada püsiv immuunkaitse nende raskete haiguste vastu. Kuna tegemist on vaktsiiniga, mida paljud kipuvad unustama, aitab apteegis vaktsineerimine tagada inimeste teadlikkuse suurendamise ja teenuse parema kättesaadavuse.
“Suvevaheajal ja koolivaheaegadel üldiselt planeerivad pered ka lähemaid või kaugemaid väljasõite. Nakkushaigused ei ole meie seast kadunud ja võivad oodata meid ühe lennu- või autoreisi kaugusel. Kui muude nakkuste puhul tekivad sümptomid kiirelt ja on silmaga nähtavad, siis HPV puhul me seda öelda ei saa – need võivad tekkida alles aastate möödudes.”, selgitab dr Šavrova.
Eelmisel aastal haigestus Terviseameti andmetel puukentsefaliiti 138 inimest ning viimaste aastate soojad talved on haiguse levikut soodustanud. Puugid muutuvad aktiivseks varakevadel, mil temperatuur on püsivalt üle 5-7 kraadi. Kuivõrd ka tänavu oli pehme talv ning püsivad soojad pole enam kaugel, on praegu õige aeg end vähemalt puukentsefaliidi eest kaitsta ning minna vaktsineerima.
Tervisekassa koos Tallinna Linnavalitsuse, linnaosavalitsuste ja vaktsineerimispartneritega korraldab 17. jaanuaril Tallinna eri linnaosades gripivaktsineerimise. Sel päeval saavad kõik riskirühma kuuluvad ja riskirühmavälised inimesed minna vaktsineerima eelregistreerimata.
Gripi kõrghooajal eel on Eestis tänaseks vaktsineeritud ligi 150 000 inimest. Nende hulgas 95 000 riskirühma kuuluvat inimest. Kõige rohkem vajavad gripi vastu kaitset riskirühmad – kuni 7-aastased väikelapsed, lapseootel naised, üle 60-aastased ning samuti alaealised, kellel on terviseseisundi tõttu suurem risk tüsistusteks ja raskeks põdemiseks. Gripi riskirühmadele on vaktsineerimine tasuta.