Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.
Vaegnägijatele
Laste vaktsineerimine

Iga lapse organismi kaitseb immuunsüsteem. Meie võimuses on seda süsteemi tema eripärasid arvestades tugevamaks muuta. Lapsena saadud vaktsiinide toel suudab keha edaspidi edukalt võidelda haigusetekitajatega ning ennast iseseisvalt kaitsta.

Loe edasi
Täiskasvanutele

Täiskasvanu puutub iga päev kokku tuhandete haigusetekitajatega. Nende eest pakub kaitset immuunsüsteem, mis töötab pidevalt ja märkamatult. Vaktsineerimine aitab organismil ohte ära tunda ja neile vastu astuda.

Loe edasi
Lähen vaktsineerima

Vaktsineerimisega kaitseb inimene nii enda, lähedaste kui ka paljude teiste tervist. Mida vähem on haigustel kandepinda, seda tagasihoidlikum on nende levik.

Siit leiad info vaktsineerimispunktide kohta.

Loe edasi
Unustatud nakkushaiguste rändnäitus

Ajalooline ja hariv näitus “Jälle need nakkushaigused! Sajandi jagu haiguspuhanguid ja ravi” annab põhjaliku ülevaate 20. sajandi tõsisematest nakkushaigustest, nende levikust ning tervishoiusüsteemi arengust. Näitus annab võimaluse tutvuda ajalooliste plakatite, fotode ja meditsiinivahenditega, mis aitavad mõista, kuidas ühiskond on läbi aegade nakkushaigustega võidelnud.

Loe edasi

Möödunud viirushooajal oli on huvi gripivastase vaktsineerimise vastu aegade suurim, vaktsineerimas käis 197 161 inimest 

13. aprill 2026

Vaktsineerimiskalender

 

2025/2026 gripihooaeg kinnitas, et üha enam inimesi Eestis teeb teadliku valiku oma tervise kaitseks. Võrreldes eelmise hooajaga kasvas gripivastase vaktsineerimisega hõlmatus kõigis vanuserühmades ning suurenes märgatavalt ka vaktsineeritute koguarv.

 

Kui 2024/2025 viirushooajal oli gripi vastu vaktsineeritud 0-7 aastastest lastest 8,46% ehk 8968 last, siis 2025/2026 hooajal kasvas hõlmatus selles vanuserühmas 12,53 protsendini ning kaitse sai 13 293 last. Vanemaealiste, 60-aastaste ja vanemate seas tõusis hõlmatus 25,12 protsendilt 27,43 protsendini ning vaktsineeriti kokku 102 246 inimest. Just nende rühmade parem kaitstus aitab oluliselt vähendada gripirasket kulgu ja haiglaravi vajadust.

 

Ka riskirühma mitte kuuluvate inimeste seas on muutus selgelt näha - gripivastase vaktsineerimise hõlmatus kasvas vanuserühmas 8-59 aastat 7,5 protsendilt 9,11 protsendini ning gripiviirusesse raskehaigestumise kaitse tegi 81 222 inimest, mida on enam kui 14 000 võrra rohkem kui aasta varem.

Tervisekassa hankis  2025/2026. aasta viirushooajaks 131 000 doosi gripivaktsiini. Tasuta gripivaktsiin oli hooaja jooksul kättesaadav lapseootel naistele, kuni 7 aastastele väikelastele ning gripi riskirühmakuuluvatele alaealistele, kõigile üle 60 aastastele ning üld  ja erihoolekande teenusel olevatele inimestele.

 

Tervisekassa vaktsineerimise ja apteegiteenuse juhi Hanna Jäe sõnul on kasvav huvi vaktsineerimise vastu selge märk sellest, et inimesed mõistavad üha paremini gripi tõsidust ja ennetamise tähtsust. „Iga vaktsineeritud inimene vähendab nii enda kui ka oma lähedaste riski haigestuda raskelt. Samuti aitab see hoida tervishoiusüsteemi toimimist perioodil, mil viiruskoormus on suur,“ ütles Jäe.

 

Gripivastase kaitse laiem levik ei sünni iseenesest - see on paljude inimeste ja tervishoiuspetsialistide ühise panuse tulemus. Perearstide, -õdede, apteekrite ja teiste tervishoiutöötajate poolt igapäevanenõustamine ja immuniseerimine on aidanud inimestel teha teadlikke otsuseid. Samal ajal näitab hooaja statistika, et aina rohkem inimesi on otsustanud end vaktsineerides kaitsta, vähendades seeläbi nii isiklikku raskelt haigestumise riski kui ka koormust tervishoiusüsteemile. Just see ühine pingutus on loonud eeldused selleks, et üha rohkem raskeid gripijuhte on olnud võimalik ennetada, eeskätt riskirühmade seas.