Vaegnägijatele
Laste vaktsineerimine

Iga lapse organismi kaitseb immuunsüsteem. Meie võimuses on seda süsteemi tema eripärasid arvestades tugevamaks muuta.

Loe edasi
Täiskasvanutele

Täiskasvanu puutub iga päev kokku tuhandete haigusetekitajatega. Nende eest pakub kaitset immuunsüsteem, mis töötab pidevalt ja märkamatult. Vaktsineerimine aitab organismil ohte ära tunda ja neile vastu astuda.

Loe edasi
Tervishoiutöötajatele

Tervishoiutöötajatel on väga oluline roll vaktsineerimise elluviimisel. Neilt saadud info ja selgitused mõjutavad inimeste otsuseid ning kogutud tagasiside ja statistika aitavad suunata vaktsineerimispoliitikat.

Loe edasi
Reisivaktsineerimine ja profülaktika

Nakkushaiguste vältimiseks peaksid riskipiirkondadesse sõitjad pöörduma vähemalt 4 nädalat enne reisi algust oma perearsti poole või reisimeditsiini kabinetti tervisekontrolliks ja vajadusel ka vaktsineerimiseks.

Loe edasi

Hooldekodude elanikud saavad soovi korral tasuta gripivaktsiini

Vaktsineerimine

Eestis on Euroopa Liidu kõrgeim suremus gripi tüsistustesse. Möödunud hooajal suri gripi tõttu ligi 60 inimest, kellest enamik olid vanemaealised ja paljud hooldekodude elanikud. Kõrge suremus ja madal gripi vastu vaktsineerimise hõlmatus on peamised põhjused, miks sellest sügisest on üld- ja erihooldekodudes elavatel inimestel võimalik ennast gripi vastu tasuta vaktsineerida.

 

Terviseameti gripikeskuse peaspetsialist Olga Sadikova sõnul on Eesti elanike, eelkõige vanemaealiste inimeste, gripivastase vaktsineerimise hõlmatus Euroopa Liidu väikseim. „Gripi vastu on vaktsineeritud 10,2 protsenti vanemaealistest. Euroopa Liidus on vaktsineerimise hõlmatus vanemaealiste seas keskmiselt 56 protsenti. Seega on Euroopa Liidus üle viie korra enam eakaid vaktsineeritud kui Eestis,“ kirjeldas Sadikova olukorra tõsidust.

 

„Hooldekodudes elavate inimeste seas soodustab gripi levikut samades ruumides viibimine, piiratud liikumisvõimalused ja see, et ei olda vaktsineeritud,“ leidis Sadikova. Tema sõnul on hooldekodudes palju vanemaealisi ja kroonilisi haigeid, kes on gripile haavatavamad ja põevad haigust raskemalt. „Gripi hooajal on intensiivravi patsientidest umbes 30 protsenti hooldekodude elanikud ning umbes pooled neist surevad,“ tõdes Sadikova. Seepärast võimaldatakse tasuta gripivastast vaktsineerimist nii vanemaealistele kui ka teistele hooldekodus elavatele inimestele.

 

Gripivaktsiin on tagatud kõigile üld- ja erihooldekodu elanikele. Vaktsineerimine on vabatahtlik ja selleks küsitakse inimese või tema eestkostja nõusolekut. Vaktsineerimist viib hooldekodus läbi perearst, kes hindab eelnevalt ka inimese terviseseisundit.

 

Ligi 9000 üld- ja erihooldekodu elaniku gripi vastu vaktsineerimisele kulub haigekassal kokku üle 120 000 euro. Haigekassa esmatasandi teenuste osakonna juhi Külli Friedemanni sõnul on tulevikus plaanis laiendada tasuta gripi vastu vaktsineerimist kõigile üle 65-aastastele inimestele. „Hetkel veel lõplikke lubadusi ei saa anda, kuid töötame selle nimel, et lähiaastatel võimaldada tasuta gripivaktsiini kõigile eakatele,“ kinnitas Friedemann. Samuti on tema sõnul oluline vaktsineerida ka neid pereliikmeid, kes ise enam palju rahvarohketes kohtades ei käi, sest tihti on viiruse kandjateks just teised pereliikmed. Friedemann leiab, et lisaks riigi toel saadavatele vaktsiinidele, tuleb tõsta ka inimeste teadlikkust vaktsineerimise vajalikkusest.

 

Grippi ei tasu alahinnata. Rapla perearsti Argo Lätt sõnul arvatakse sageli, et hooajaline nohu ja köha ongi gripp ning selle üleelamine vaktsiinita on lihtne. „Gripi vastu vaktsineerimine on oluline, kuna gripp on väga raskelt kulgev haigus. Riskigruppi kuuluvad lapsed, rasedad, eakad ja nõrga immuunsüsteemiga inimesed, kellele võib haigus lõppeda väga kurvalt,“ rääkis perearst. Seda kinnitavad ka haigekassa andmed. „Paraku näeme, et gripitüsistuste tõttu vajavad igal aastal haiglaravi ligi 1700 inimest ja kõiki ei õnnestugi terveks ravida,“ nentis Friedemann.