Ajalooline ja hariv näitus “Jälle need nakkushaigused! Sajandi jagu haiguspuhanguid ja ravi” annab põhjaliku ülevaate 20. sajandi tõsisematest nakkushaigustest, nende levikust ning tervishoiusüsteemi arengust. Näitus annab võimaluse tutvuda ajalooliste plakatite, fotode ja meditsiinivahenditega, mis aitavad mõista, kuidas ühiskond on läbi aegade nakkushaigustega võidelnud.
Sel aastal on eelmise aasta sama perioodiga võrreldes enamiku nakkushaiguste levik olnud väiksem, suurenenud on aga haigestumine muuhulgas nii läkaköhasse kui puukborrellioosi.
Gripi tõttu hospidaliseeritud inimeste arv jääb kahele eelmisele hooajale tugevalt alla
Aprilli eelviimasel nädalal ehk perioodil 20.-26. aprillil 2020 pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 2073 inimest, haigestunutest 18,7 protsenti olid lapsed.
Terviseameti gripikeskuse peaspetsialist Olga Sadikova on haigestumine ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse langustrendis, võrreldes eelnenud nädalaga vähenes haigestumus 40 protsendi võrra. Grippi haigestumus püsis stabiilsena.
Aprilli kolmandal nädalal (13.-20.04) pöördus arstide poole ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu 3430 inimest, haigestunutest 21 protsenti olid lapsed.
Grippi haigestumus on langustrendis, haigestumine ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse püsib stabiilsena. Siiski ei ole gripitaolistesse nakkustesse haigestumine jõudnud veel hooajavälisele tavatasemele. Kahjuks ei ole võimalik määrata, millise konkreetse patogeeniga võib see olla seotud, kuna laboratoorseid uuringuid on tehtud vähe.
Seoses puukide aktiveerumisega otsustas terviseamet taastada võimaluse end perearsti juures puukentsefaliidi vastu vaktsineerida.
„Kevadiste ilmade saabudes hakkavad inimesed tavaliselt veetma rohkem aega looduses, mis tõstab ka puukentsefaliiti nakatumise ohtu,“ ütles terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna peaspetsialist Irina Filippova.
Praegune COVID-19 puhang ilmestab väga selgelt, kui suur mõju võib ühel nakkushaigusel inimkonnale olla. Haigusega toimetulekuks ja selle leviku pidurdamiseks, oleme viiruse tõttu pidanud loobuma lähedastega koosolemisest, reisimisest, mitmetest vabaaja veetmise võimalustest, harjumuspärasest töö- ja koolikorraldusest, isegi enamikest plaanilistest tervishoiuteenustest jm.
Ajavahemikul 6.-12. aprillini pöördus Eestis arstide poole ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu 3358 inimest, haigestunutest viiendik olid lapsed.
„Üldjoontes võib öelda, et järsk, 46 protsendipunktiline, langus ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestumises on märk gripihooaja taandumisest,“ ütles Terviseameti gripikeskuse peaspetsialisti Olga Sadikova. „Oleme jõudmas tavapärasele hooajavälisele tasemele.“
Ajavahemikul 30. märtsist 5.aprillini pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arsti juurde 6 215 inimest, neist veidi üle veerandi juhtudel olid haigestunuteks lapsed. Kõige rohkem oli arstile pöördunute seas on inimesi vanuses 30-64 ja vanemaealisi patsiente.
Ülemiste hingamisteede nakkustesse haigestunute arv kasvas eelmisel nädalal 61 protsendi võrra, ajavahemikul 16.-22. märts pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 5595 inimest.
Ajavahemikus 9. kuni 15. märtsini vajas ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstiabi 3472 inimest, neist 42,7 protsenti olid lapsed.
Ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse ja grippi haigestumus on langustrendis. Üldine haigestumus vähenes eelneva nädalaga võrreldes 6 protsenti, grippi 10 protsenti. Laboratoorse kinnituse said 136 gripiviirust, neist 90 olid A- ja 48 B-gripiviirused.
Ajavahemikus 2. kuni 8.märtsini vajas ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstiabi 3710 inimest, neist 44 protsenti olid lapsed.
Gripi ja gripilaadsete nakkuste sihipärase uuringu (sentinel-seire) kaudu registreeritud andmete põhjal püsis haigestumine stabiilsel tasemel. Etioloogiline pilt muutus polümorfseks. Gripiviirustest põhjustatud haigestumiste osakaal püsis samal tasemel (47 protsendi). RS viirustega seotud haigestumiste arv kasvas, moodustades 42%.