Vaegnägijatele
Laste vaktsineerimine

Iga lapse organismi kaitseb immuunsüsteem. Meie võimuses on seda süsteemi tema eripärasid arvestades tugevamaks muuta.

Loe edasi
Täiskasvanutele

Täiskasvanu puutub iga päev kokku tuhandete haigusetekitajatega. Nende eest pakub kaitset immuunsüsteem, mis töötab pidevalt ja märkamatult. Vaktsineerimine aitab organismil ohte ära tunda ja neile vastu astuda.

Loe edasi
Tervishoiutöötajatele

Tervishoiutöötajatel on väga oluline roll vaktsineerimise elluviimisel. Neilt saadud info ja selgitused mõjutavad inimeste otsuseid ning kogutud tagasiside ja statistika aitavad suunata vaktsineerimispoliitikat.

Loe edasi
Reisivaktsineerimine ja profülaktika

Nakkushaiguste vältimiseks peaksid riskipiirkondadesse sõitjad pöörduma vähemalt 4 nädalat enne reisi algust oma perearsti poole või reisimeditsiini kabinetti tervisekontrolliks ja vajadusel ka vaktsineerimiseks.

Loe edasi

Koroonaviirust piiravad meetmed on mõjutanud ka teiste nakkushaiguste levikut

07. Mai 2020

WHO 2019. aasta kätehügieeni päeva plakat

Sel aastal on eelmise aasta sama perioodiga võrreldes enamiku nakkushaiguste levik olnud väiksem, suurenenud on aga haigestumine muuhulgas nii läkaköhasse kui puukborrellioosi.

 

Soolenakkustesse haigestumise kogusumma on praeguste andmete kohaselt vähenenud  ligi kolmandiku võrra: kui 2019. aastal oli samal perioodil Eestis registreeritud 771 juhtu, siis selle aasta võrreldaval perioodil on registreeritud kokku 534 haigusjuhtu. Soolenakkuste alla liigituvad nii kampülobakterenteriit, shigelloos ehk düsenteeria, rotaviirusnakkus kui norwalk-viirusnakkus. Väikest haigestumise tõusu saab täheldada salmonelloosi, lambliaasi ja amöbiaasi puhul.

 

Terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna nõunik Irina Dontšenko sõnul mõjutavad soolenakkuste ja teiste nakkushaiguste levikut nii inimeste vaktsineeritus, hügieeniharjumused kui omavahelise läbikäimise tihedus. „Inimeste arusaam kätepesu vajalikkusest on hüppeliselt tõusnud, loodetavasti jääb see harjumus meie tavapäraseks kombeks ka pärast COVID-19 leviku vaibumist,“ ütles Dontšenko.

 

Gripi levik oli tagasihoidlik ka enne eriolukorda

2019. aasta oktoobris alanud tänavune gripihooaeg on terviseameti gripikeskuse peaspetsialist Olga Sadikova sõnul olnud viimase 15 aasta üks leebemaid, võimalike põhjustena toob Sadikova esile nii suurenenud vaktsineeritust, inimeste paranenud kätehügieeni kui sotsiaalset distantseerumist. „Gripi hooaeg kestab üldjuhul oktoobrist maini ning ei ole veel lõppenud, grippi haigestumise kõrghooaeg on tavaliselt jaanuaris-veebruaris. Seega ka enne eriolukorda oli pilt grippi haigestumise vaates eelmise ja üle-eelmise aastaga võrreldes parem,“ ütles Sadikova. Ambulatoorsete pöördumiste statistika kohaselt on sel aastal maksimaalne haigestunute arv sel aastal olnud 4078 inimest nädalas, eelmisel hooajal oli vastav näitaja  6424 inimest.

 

Sel hooajal on raske gripi või gripiga seotud pneumoonia tõttu hospitaliseeritud 577 inimest, 2018/2019 võrreldaval perioodil oli mai alguseks haiglaravi vajanud 1662 inimest. Intensiivravi on sel hooajal vajanud 21  inimest, eelmisel võrreldaval perioodil 130 inimest. Gripist tingitud tüsistuste tõttu on surnud 12 haigestunut, 2018/2019 hooajal lahkus meie seast gripi tõttu 57 inimest. „Võrreldes eelmise hooajaga vähenes haiglaravi vajanud patsientide arv 65,3 protsenti, intensiivravi vajanute arv 83,8 protsendi ning surnute arv 78,9 protsendi võrra,“ ütles Sadikova, kelle sõnade kohaselt võib näiteks gripi põhjustatud surmajuhtude vähenemise oluliseks põhjuseks olla ühe riskirühma ehk hooldekodude elanike vaktsineerimine. „Riskirühmade vaktsineerimine aitab alati vähendada nii haigestumist kui suremust.“

 

Läkaköhasse haigestumine on suurenenud

Piisk- ja vaktsiin-välditavatest nakkushaigustest on kaks korda suurenenud haigestumine läkaköhasse: kui 2019. aasta samal ajavahemikul registreeris terviseamet üle Eesti kokku 17 juhtu, siis tänavu on läkaköha registreeritud 36. korral. Ülejäänud piisk- ja vaktsiin-välditavad nakkustest on märgatavalt vähenenud haigestumine tuulerõugetesse ja pneumokokknakkusesse. Leetreid oli 2019. aasta maikuuks registreeritud 11 juhtu, sel aastal leetrijuhte Eesti registreeritud pole.

 

Puukborrelioosi ehk Lyme’i tõve haigusjuhtude arv on suurenenud 7 protsendi võrra, tänavu on sarnaselt mullusega registreeritud ka üks puukentsefaliidi haigusjuht.

 

HIV-nakkusi on registreeritud enam kui viiendiku võrra vähem, samuti on kolm korda vähenenud haigestumine gonokokknakkusesse ja enam kui viiendiku võrra klamüüdiasse.

 

Registreeritud krooniliste B- ja C-viirushepatiitide arv on suurenenud ja tänu sellele on hepatiitide üldarv suurenenud 20 protsendi võrra. Enam kui 40 protsenti on eelmise aasta võrreldava perioodiga registreeritud ka haigestumist süüfilisse.

 

Terviseamet on sotsiaalministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, kelle tegevuse eesmärgiks on tervisliku elu- ja õpikeskkonna kujundamisele suunatud rahvastiku tervise poliitika elluviimine tervishoiu-, tervisekaitse-, kemikaaliohutuse ja meditsiiniseadmete valdkonnas.