20. aprill 2020
Praegune COVID-19 puhang ilmestab väga selgelt, kui suur mõju võib ühel nakkushaigusel inimkonnale olla. Haigusega toimetulekuks ja selle leviku pidurdamiseks, oleme viiruse tõttu pidanud loobuma lähedastega koosolemisest, reisimisest, mitmetest vabaaja veetmise võimalustest, harjumuspärasest töö- ja koolikorraldusest, isegi enamikest plaanilistest tervishoiuteenustest jm.
Paljud teadusgrupid üle maailma teevad suuri jõupingutusi, et toota SARS-CoV-2 vastast vaktsiini, mis lubaks meil nakatumishirmu tundmata naasta pandeemiale eelnenud elukorralduse juurde. Seni aga soovime tähelepanu juhtida ja südamele panna, et lisaks COVID-19-le ümbritsevad meid ka mitmed teised nakkushaigused, millel vastu on meil juba aastaid või aastakümneid olnud võimalus ennast ja enda lähedasi vaktsineerimisega kaitsta.
Laste vaktsineerimisega luuakse neile kaitse haiguste vastu, mis on suure levikupotentsiaaliga ja võivad tuua kaasa eluaegseid tüsistusi või isegi surma. Kui piisavalt suur hulk rahvastikust (WHO soovituste kohaselt 95%) on vaktsineeritud, paneb see aluse nn karjaimmuunsusele, mis on väga oluline just puhangute ja epideemiate ennetamise seisukohast.
Meil on hea meel, et üle 90% lastevanematest mõistavad nakkushaigustest tingitud ohtusid ning vaktsineerivad oma lapsi. Küll aga on üha muret tekitavam asjaolu, et viimase kümne aasta jooksul on aasta-aastalt protsent-protsendi haaval suurenenud nende lapsevanemate osakaal, kes on ühel või teisel põhjusel otsustanud vaktsineerimisest loobuda. Nii on seadnud nad ohtu lisaks enda lapse tervisele ka nende inimeste tervise, keda ei saa kliinilistel kaalutlustel vaktsineerida. Sellest tingituna on viimaste aastate jooksul oluliselt suurenenud näiteks leetritesse haigestumine. WHO andmeil registreeriti 2019. aastal Euroopa regioonis ligi 104 000 leetritesse haigestunut, 2016. aastal aga ligi 5000 haigestunut. Ligi pooled 2019. aastal Euroopa Liidus haigestunutest olid alla 15-aastased lapsed ning ligi 90% haigestunutest ei olnud soovituste kohaselt vaktsineeritud. Enamus neist haigestumistest nii laste kui täiskasvanute hulgas oleks saanud õigeaegse vaktsineerimisega ära hoida.
2020. a leetritesse haigestumise trendid näitavad, et ranged isolatsioonimeetmed on lisaks COVID-19 haigestumusele mõjutanud oluliselt ka teistesse haigustesse, sh leetritesse, haigestumist. Eestis ei ole selle aasta algusest esinenud leetrite haigusjuhte. Selge on aga see, et igavesti me haiguste eest kodudesse peituda ei saa ning isolatsioonimeetmete leevenemisel ja piiride avamisel võib vaktsineerimata elanikkonna hulgas tõusta ka leetritesse ja teistesse vaktsiinvälditavatesse nakkushaigustesse haigestumine ning leetrid ja teised vaktsiin-välditavad nakkushaigused võivad Eestisse tagasi tulla.
Loodame väga, et praegune ärev olukord paneb nii mõnegi vaktsineerimises kahtleva lapsevanema järele mõtlema ja mõistma, et nakkushaiguseid ei tohi alahinnata. Vaktsineerimine on tõhusaim meede, mida kaasaegne meditsiinisüsteem on suutnud nakkushaiguste vastu luua. Täna alanud Euroopa immuniseerimisnädala raames kutsume üles kõiki lapsevanemaid seda meedet kasutama ja andma sel viisil kõik endast oleneva, et meie lapsed oleksid õigeaegselt vaktsineeritud kõikide immuniseerimiskava vaktsiinidega.
Kaitse neid, kellest hoolid!
- Vaktsineerimise ja vaktsiinide kohta loe lähemalt veebilehelt www.vaktsineeri.ee.
- www.who.int/immunization/monitoring_surveillance/burden/vpd/surveillance_type/active/measles_monthlydata/en/