Uudised

Ajavahemikus 9. kuni 15. märtsini vajas ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstiabi 3472 inimest, neist 42,7 protsenti olid lapsed.

Ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse ja grippi haigestumus on langustrendis. Üldine haigestumus vähenes eelneva nädalaga võrreldes 6 protsenti, grippi 10 protsenti. Laboratoorse kinnituse said 136 gripiviirust, neist 90 olid A- ja 48 B-gripiviirused.

Ajavahemikus 2. kuni 8.märtsini vajas ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstiabi 3710 inimest, neist 44 protsenti olid lapsed.

Gripi ja gripilaadsete nakkuste sihipärase uuringu (sentinel-seire) kaudu registreeritud andmete põhjal püsis haigestumine stabiilsel tasemel. Etioloogiline pilt muutus polümorfseks. Gripiviirustest põhjustatud haigestumiste osakaal püsis samal tasemel (47 protsendi). RS viirustega seotud haigestumiste arv kasvas, moodustades 42%.

Ajavahemikus 24. veebruarist kuni 1.märtsini pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 3894 inimest, neist 46 protsenti olid lapsed.

Ajavahemikus 17. kuni 23. veebruarini pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 4078 inimest, neist 50,8 protsenti olid lapsed.

Terviseamet soovib meelde tuletada, et enne suurtel rahvusvahelistel üritustel osalemist tuleks enda ja teiste tervise kaitseks veenduda, et soovituslikud vaktsiinid oleksid tehtud. Lisaks headele emotsioonidele, mida suurüritused pakuvad, võib suureneda ka nakkushaiguste leviku oht. Seda tasuks silmas pidada ka 2.03.–8.03.2020 Tallinnas toimuva iluuisutamise juunioride maailmameistrivõistluste (World Junior Figure Skating Championships 2020) kontekstis. Selle ürituse raames on Tallinnasse oodata andekaid noorsportlasi ja nende fänne rohkem kui 40-st riigist üle maailma.

Ajavahemikus 10. kuni 16. veebruarini vajas ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstiabi 4009 inimest, grippi ja gripitaolistesse nakkushaigustesse haigestumine kasvas 26 protsendi võrra.

3. veebruarist 9. veebruarini pöördus  ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 3796 inimest, grippi haigestunute arv kasvas eelmise nädalaga võrreldes 32 protsenti.   

Ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstiabi vajanutest üle poole (52%) olid lapsed.

Oluliselt kasvas eelnenud nädalaga võrreldes haigestumine vanemaealiste inimeste hulgas (80%), tööealiste ehk vanuserühmas 15-64 eluaastas kasvas haigestumine 7,5 protsenti. Teistes vanuserühmades püsis haigestumine samal tasemel.

Gripi ja gripilaadsete sümptomite puhul tuleb end kodus korralikult terveks ravida, telekanalites reklaamitavate valuvaigisteid sisaldavate preparaatidega palaviku alandamine ja ajutine enesetunde parandamine ei ole piisav alus tööle või kooli naasmiseks.

5. nädalal ehk 27. jaanuarist – 2. veebruarini pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 3818 haigestunut, arstide poole pöördunute üldarv kasvas nädalaga 25 protsenti. Grippi ja  gripitaolistesse haigustesse haigestunute arv kasvas 61 protsendi võrra.

Aasta neljandal nädalal ehk perioodil 20.- 26. jaanuar pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 3048 inimest (neist 49,8 protsenti lapsed), haigestumise kasv eelnenud nädalaga võrreldes oli 13 protsenti.