Vaegnägijatele
Laste vaktsineerimine

Iga lapse organismi kaitseb immuunsüsteem. Meie võimuses on seda süsteemi tema eripärasid arvestades tugevamaks muuta.

Loe edasi
Täiskasvanutele

Täiskasvanu puutub iga päev kokku tuhandete haigusetekitajatega. Nende eest pakub kaitset immuunsüsteem, mis töötab pidevalt ja märkamatult. Vaktsineerimine aitab organismil ohte ära tunda ja neile vastu astuda.

Loe edasi
Tervishoiutöötajatele

Tervishoiutöötajatel on väga oluline roll vaktsineerimise elluviimisel. Neilt saadud info ja selgitused mõjutavad inimeste otsuseid ning kogutud tagasiside ja statistika aitavad suunata vaktsineerimispoliitikat.

Loe edasi
Reisivaktsineerimine ja profülaktika

Nakkushaiguste vältimiseks peaksid riskipiirkondadesse sõitjad pöörduma vähemalt 4 nädalat enne reisi algust oma perearsti poole või reisimeditsiini kabinetti tervisekontrolliks ja vajadusel ka vaktsineerimiseks.

Loe edasi

Gripiblogi, 11. nädal: grippi haigestumine on langustrendis

20. Märts 2020

pilt: tabletid ja kraadiklaas

Ajavahemikus 9. kuni 15. märtsini vajas ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstiabi 3472 inimest, neist 42,7 protsenti olid lapsed.

Ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse ja grippi haigestumus on langustrendis. Üldine haigestumus vähenes eelneva nädalaga võrreldes 6 protsenti, grippi 10 protsenti. Laboratoorse kinnituse said 136 gripiviirust, neist 90 olid A- ja 48 B-gripiviirused.

 

Gripiviiruste osakaal moodustab 44 protsenti muudest ringluses olevatest viirustest. Muudest respiratoorseid viirusnakkusi põhjustavatest viirustest oli haigestumine valdavalt seotud RS-viirusega. 

 

Grippi haigestumuse intensiivsust võib hinnata madalaks, kuid gripiviirusega seotud haigusjuhte registreeritakse endiselt üle Eesti.

 

Raskekujulised gripijuhud

Hooaja algusest on gripi tõttu hospitaliseeritud 473 patsienti, neist üle 52,5 protsendi olid tööealised ja vanemad inimesed. Hospitaliseerimist vajanud inimeste kasv aeglustas, kuid tuleb tõdeda, et hospitaliseerimiste juurekasv on seotud peamiselt vanemaealiste patsientide grippi haigestumistega. 

 

Raskekujuliste gripijuhtude (intensiivravi vajavate gripijuhtude) ülevaade põhineb Lääne-Tallinna Keskhaigla, Ida- Tallinna Keskhaigla, Tallinna Laste Haigla ja Narva Haigla andmetel. Sel nädalal ei ole laekunud uusi andmeid intensiivravi vajanute ega surmajuhtude kohta.

Nimetatud nelja haigla andmetel on gripi tõttu intensiivravi vajanud 19 inimest vanuses 9 kuud kuni 85 eluaastat. Kokku on hooaja algusest surnud 10 inimest, neist üks 9-kuune laps ja 9 inimest vanuses 65 ja vanem. Kõik lahkunud kuulusid gripi suhtes riskirühma, keegi polnud vaktsineeritud. Peamiseks kaasnevaks riskiteguriks on olnud vanus ja kroonilised haigused.

 

Gripi sümptomid avalduvad äkitselt. Enamik grippi haigestunuid terveneb vähem kui kahe nädala jooksul. USA haiguste kontrolli ja ennetamise keskused (Centers for Disease Control and Prevention) on välja toonud peamised gripi sümptomid: palavik, köha, kurguvalu, lihasvalu, peavalu, tilkuv või kinnine nina, väsimus, mõnikord oksendamine või kõhulahtisus.