Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.
Vaegnägijatele
Laste vaktsineerimine

Iga lapse organismi kaitseb immuunsüsteem. Meie võimuses on seda süsteemi tema eripärasid arvestades tugevamaks muuta. Lapsena saadud vaktsiinide toel suudab keha edaspidi edukalt võidelda haigusetekitajatega ning ennast iseseisvalt kaitsta.

Loe edasi
Täiskasvanutele

Täiskasvanu puutub iga päev kokku tuhandete haigusetekitajatega. Nende eest pakub kaitset immuunsüsteem, mis töötab pidevalt ja märkamatult. Vaktsineerimine aitab organismil ohte ära tunda ja neile vastu astuda.

Loe edasi
Lähen vaktsineerima

Teadus ja tehnoloogia on andnud meie käsutusse mõjusa vahendi võitlemaks nakkushaigustega.

Vahendi, mis tagab tervise täna ja aastateks ette. Vaktsineerimisega kaitseb inimene nii enda, lähedaste kui ka paljude teiste tervist. Mida vähem on haigustel kandepinda, seda tagasihoidlikum on nende levik.

Siit leiad info vaktsineerimispunktide kohta.

Loe edasi

Gripiblogi, 17. nädal: haigestumine on langustrendis, kuid hooaeg pole veel läbi

01. Mai 2020

pilt: tabletid ja kraadiklaas

Gripi tõttu hospidaliseeritud inimeste arv jääb kahele eelmisele hooajale tugevalt alla

Aprilli eelviimasel nädalal ehk perioodil 20.-26. aprillil 2020 pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 2073 inimest,  haigestunutest 18,7 protsenti olid lapsed. 

 

Terviseameti gripikeskuse peaspetsialist Olga Sadikova on haigestumine ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse langustrendis, võrreldes eelnenud nädalaga vähenes haigestumus 40 protsendi võrra. Grippi haigestumus püsis stabiilsena. 

 

Sadikova sõnul pole gripitaoliste nakkustesse haigestumine jõudnud foonnäitajani veel langenud. „Gripi ja gripilaadsete nakkuste sihipärase uuringu ehk sentinel-seire kaudu registreeritud andmete põhjal võib hinnata grippi haigestumuse intensiivsust madalaks,“ ütles Sadikova.

 

Tervise- ja heaolu infosüsteemide keskuse andmetel hospitaliseeriti eelmisel nädalal gripi tõttu 2 inimest.

 

Hooaja algusest on gripi tõttu hospitaliseerimist vajanud 577 patsienti. 2018/2019 gripihooaja võrreldaval perioodil oli hospidaliseerimist vajanud 1597 ja 2017/2018 gripihooajal 1837 inimest.

Kuue haigla andmete põhjal on hooajal on intensiivraviosakonda sattunud 21 inimest, neist on gripi tõttu surnud 12 inimest. Noorim gripiohver oli vanuses 9 kuud ja vanim 85 eluaastat. Kõik lahkunud kuulusid riskirühmadesse. 

 

Ka gripi puhul tuleb haigena kodus püsida

Paljudel juhtudel põetakse gripp läbi kergelt, väikese palaviku ja eriliste sümptomiteta. Nii-öelda „püstijalu“ grippi põdev inimene võib aga levitada viirust riskirühmadele, kelle jaoks grippi haigestumine võib kujuneda eluohtlikuks. Samuti on sellisel juhul suurem risk saada tõsiseid tüsistusi.

Isegi kergete haigustunnuste ilmnemisel tuleks vältida rahvarohkeid kohti ja hoida tervetega vähemalt 1,5-meetrist distantsi, samuti tuleb gripihooajal regulaarselt käsi vee ja seebiga pesta. Aevastades või köhides tuleb suu katta taskuräti või selle puudumisel varrukaga. Haigena tuleb püsida kodus. Kindlasti ei tohi haigustunnuste ilmnemisel külastada haiglaravil olevaid lähedasi ega peresid, kus kasvavad väikesed lapsed või elavad kroonilisi haigusi põdevad ja vanemaealised inimesed. Haigeid lapsi ei tohi jätta vaktsineerimata vanavanemate hoolde – tihti saavad vanemaealised nakkuse just lastelastelt.