Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.
Vaegnägijatele
Laste vaktsineerimine

Iga lapse organismi kaitseb immuunsüsteem. Meie võimuses on seda süsteemi tema eripärasid arvestades tugevamaks muuta. Lapsena saadud vaktsiinide toel suudab keha edaspidi edukalt võidelda haigusetekitajatega ning ennast iseseisvalt kaitsta.

Loe edasi
Täiskasvanutele

Täiskasvanu puutub iga päev kokku tuhandete haigusetekitajatega. Nende eest pakub kaitset immuunsüsteem, mis töötab pidevalt ja märkamatult. Vaktsineerimine aitab organismil ohte ära tunda ja neile vastu astuda.

Loe edasi
Lähen vaktsineerima

Teadus ja tehnoloogia on andnud meie käsutusse mõjusa vahendi võitlemaks nakkushaigustega.

Vahendi, mis tagab tervise täna ja aastateks ette. Vaktsineerimisega kaitseb inimene nii enda, lähedaste kui ka paljude teiste tervist. Mida vähem on haigustel kandepinda, seda tagasihoidlikum on nende levik.

Siit leiad info vaktsineerimispunktide kohta.

Loe edasi
Unustatud nakkushaiguste rändnäitus

Ajalooline ja hariv näitus “Jälle need nakkushaigused! Sajandi jagu haiguspuhanguid ja ravi” annab põhjaliku ülevaate 20. sajandi tõsisematest nakkushaigustest, nende levikust ning tervishoiusüsteemi arengust. Näitus annab võimaluse tutvuda ajalooliste plakatite, fotode ja meditsiinivahenditega, mis aitavad mõista, kuidas ühiskond on läbi aegade nakkushaigustega võidelnud.

Loe edasi

Kõrvalnähtudest teatamine

Kõrvalnähtudest teatamine

RavimidVaktsineerimisele järgnenud kõrvalnähtude ehk soovimatute mõjude väljaselgitamiseks tuleb koguda nende kohta infot, seda analüüsida ning võrrelda olemasolevate andmetega (varasemate juhtudega). Seetõttu tuleks alati teavitada kaitsesüsti teinud arsti või õde, kui on kahtlus, et ilmnenud terviseprobleemide põhjustajaks võis olla vaktsineerimine. Selle läbi viinud tervishoiutöötajal (nt perearst, koolitervishoiuteenuse osutaja) on omakorda kohustus teavitada reaktsioonist Ravimiametit või müügiloa hoidjat, kui see on tõsine. Patsient/lapsevanem võib ka ise teavitada vaktsiini kõrvaltoimest Ravimiametit läbi vaktsineerimise kõrvalnähust teatamise vormi.

 

Mida Ravimiamet teatatud kõrvalnähtudega teeb?

Vaktsiinide kasutamisega seoses tekkinud kõrvalnähtude kohta kogub Ravimiamet teavet eesmärgiga tuvastada uusi põhjuslikult vaktsiiniga seotud kõrvaltoimeid või selgitada teadaolevate kõrvaltoimete raskusastme või esinemissageduse muutust. Ravimiamet kogub teatatud kõrvalnähtude andmed kokku ja annab esialgse hinnangu, kas tegemist võib olla konkreetse ravimiga seotud tervisenähtusega või muudest põhjustest tingitud probleemiga. Tõsiseid reaktsioone sisaldavate teatiste korral küsib Ravimiamet alati patsientidelt arsti kontakti, et saada olukorrale meditsiiniline kinnitus.

 

Kõrvaltoimete andmebaasi ega kokkuvõtteid ei saa kasutada ühegi vaktsiini ega ravimi ohutuse üle otsustamiseks, sest andmebaasi kogutakse kõik teatised, mis ravimite ja vaktsiinide kohta edastatakse ja alles seejärel neid hinnatakse ja kontrollitakse. 

 

Eestis kogutud teave edastatakse Euroopa Ravimiameti kõrvaltoimete andmebaasi. Vaktsiinide ohutust hinnatakse Euroopa Ravimiameti riskihindamise komitees ja inimravimite komitees, kuhu kuuluvad ka Eesti ravimiameti eksperdid. Ohutuse hindamiseks töödeldakse massiivset andmehulka ning vaadatakse igakuiselt üle kõik ohutusandmed.

 

Võimalike kõrvaltoimete teatiste statistika avalikustatakse

 

Ravimiamet avalikustab iga-aastaselt oma kodulehel ülevaate laekunud teatistest võimalike kõrvaltoimete kohta.

 

Ravimi ohutust puudutavate andmete edastamise täpsem kord ja nõuded on reguleeritud ravimiseaduse ja selle alusel kehtestatud allaktidega. Täpsemat informatsiooni ja ülevaate laekunud ravimite kõrvaltoimete kohta leiab Ravimiameti kodulehelt.