Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.
Vaegnägijatele
Laste vaktsineerimine

Iga lapse organismi kaitseb immuunsüsteem. Meie võimuses on seda süsteemi tema eripärasid arvestades tugevamaks muuta. Lapsena saadud vaktsiinide toel suudab keha edaspidi edukalt võidelda haigusetekitajatega ning ennast iseseisvalt kaitsta.

Loe edasi
Täiskasvanutele

Täiskasvanu puutub iga päev kokku tuhandete haigusetekitajatega. Nende eest pakub kaitset immuunsüsteem, mis töötab pidevalt ja märkamatult. Vaktsineerimine aitab organismil ohte ära tunda ja neile vastu astuda.

Loe edasi
Lähen vaktsineerima

Teadus ja tehnoloogia on andnud meie käsutusse mõjusa vahendi võitlemaks nakkushaigustega.

Vahendi, mis tagab tervise täna ja aastateks ette. Vaktsineerimisega kaitseb inimene nii enda, lähedaste kui ka paljude teiste tervist. Mida vähem on haigustel kandepinda, seda tagasihoidlikum on nende levik.

Siit leiad info vaktsineerimispunktide kohta.

Loe edasi
Unustatud nakkushaiguste rändnäitus

Ajalooline ja hariv näitus “Jälle need nakkushaigused! Sajandi jagu haiguspuhanguid ja ravi” annab põhjaliku ülevaate 20. sajandi tõsisematest nakkushaigustest, nende levikust ning tervishoiusüsteemi arengust. Näitus annab võimaluse tutvuda ajalooliste plakatite, fotode ja meditsiinivahenditega, mis aitavad mõista, kuidas ühiskond on läbi aegade nakkushaigustega võidelnud.

Loe edasi

Vaktsiinide tootmine ja järelevalve

Vaktsiinide tootmine ja järelevalve

Kontrollitud

 

Reeglina toodetakse ravimeid mõne haiguse või selle sümptomi täielikuks eemaldamiseks või leevendamiseks. Erinevalt teistest ravimitest kasutatakse vaktsiine tervetel inimestel, seega on ka nõuded ja ootused vaktsiinidele kõrgemad. Nendele nõuetele ja ootustele vastamiseks peavad toodetavad vaktsiinid läbima mitmeastmelised uuringud.

 

Uuringud müügiloa saamiseks

  1. Tõenduspõhise teaduskirjanduse ülevaade. Selles etapis tehakse ülevaade juba olemasolevast tõenduspõhisest teaduskirjandusest, millest lähtuvalt kavandatakse järgmised vaktsiini tootmise etapid.
  2. Teoreetilised katsed. Selles etapis arendatakse uusi ideid vaktsiini tootmiseks või muudetakse olemasolevaid ideid.
  3. Laboratoorsed katsed. See hõlmab endas in vitro katsetusi rakkudel ja in vivo katseid loomadel, kelle immuunsüsteem on sarnane inimesele. Selle etapi eesmärgiks on katsetada vaktsiini efektiivsust ning veenduda tõsiste kõrvaltoimete puudumises.

Kui kolm eelmist etappi on osutunud edukateks, järgnevad kliinilised kontrollitud uuringud inimestel. Need uuringud viiakse läbi kolmes erinevas faasis:

  1. Faas I. Selles faasis viiakse läbi esialgne uuring, milles osaleb kuni 100 tervet vabatahtlikku täiskasvanut. Selles faasis tehakse kindlaks, et vaktsiinil puuduksid tõsised, inimese tervist ohustavad kõrvaltoimed ning et vaktsiin oleks sealjuures efektiivne.
  2. Faas II. Selles faasis osaleb mitusada inimest, kellele tehtud uuringute alusel hinnatakse, kuidas inimese immuunsüsteem reageerib manustatud vaktsiinile – missugused on sagedamini esinevad kõrvaltoimed ning kas vaktsiini doosi suurusel on seos mõne kõrvaltoimega.
  3. Faas III. Selles faasis viiakse läbi juba oluliselt mahukam uuring, milles osaleb mitu tuhat uuritavat. Uuringus kogutakse statistiliselt olulised andmed vaktsiini ohutuse ja efektiivsuse kohta. Teisisõnu vaadatakse selles faasis, kas vaktsiin produtseerib immuunsuse, mis oleks efektiivne haigusjuhtude vähendamiseks. Kuna selles faasis on uuritavate arv suurem, on võimalus uurida harvem esinevaid kõrvaltoimeid, mis ei ilmnenud II faasi uuringus.
     

Kui eelnevad uuringud on tõestanud, et vaktsiini ohutus ja efektiivsus on vastavuses esitatud nõuetega, antakse tootjale müügiluba vaktsiini turustamiseks ja levitamiseks. Müügiloa võib anda Euroopa Ravimiamet (European Medicines Agency  - EMA) ja/või Eestis Ravimiamet. Müügiloa taotlemise protseduur on leitav Ravimiameti kodulehelt.

Müügiloa saamise järgselt alustatakse müügiloa järgsete ohutusuuringutega, mille viib läbi Ravimiamet või vaktsiinitootja. Praktikas toimub seire tervishoiutöötajate esitatud kõrvaltoimeteatiste (sisaldab patsiendilt saadud infot), müügiloa hoidjalt või rahvusvaheliste teavitussüsteemide kaudu laekunud teatiste alusel. Vaktsineerimisi teostavad tervishoiutöötajad on kohustatud edastama Ravimiametile info neile teatatud tõsiste kõrvaltoimete kohta. Mittetõsistest kõrvaltoimetest teatatakse ravimi müügiloa hoidjale. Müügiloa hoidjad on kohustatud omakorda esitama Ravimiametile regulaarselt maale toodavate ravimite ohutusaruandeid. Vajadusel saab Ravimiametilt nõuda lisaaruandeid. Müügiloa väljastajal (näiteks Eesti Ravimiametil) on õigus vajadusel selle kehtivus peatada või luba kehtetuks tunnistada. Selle põhjuseks võib olla näiteks uus info, mis kinnitab ravimi väiksemat efektiivsust või ohutust.

Vt täpsemalt müügiloa saamise järgsete ohutusuuringute kohta Ravimiameti kodulehel.

 

Vaktsiin ja selle testimiseks kasutatud katsed peavad vastama järgmistele eeskirjadele:

  1. ICH-GCP  (International Conference on Harmonisation of Good Clinical Practice) – Rahvusvaheline inimuuringute eetika ja teaduskvaliteedi standard uuringute kavandamiseks, läbiviimiseks, protokollimiseks ja avalikustamiseks.
  2. Maailma Arstide Liidu Helsingi deklaratsioon (1964; 2008) – Meditsiiniliste inimuuringute eetika põhimõtted.
  3. EL kliiniliste uurinute direktiiv – Euroopa Liidu liikmesriikidele kehtiv direktiiv inimuuringute hea kliinilise praktika järgimiseks.
  4. Euroopa Ravimiameti Vaktsiinide kliinilise hindamise juhend (Guideline on clinical evaluation of vaccines)
  5. RCPCH Guidelines Lapsi kaasavate meditsiiniliste inimuuringute eetika juhis (2000).

 

Euroopa Ravimiameti veebilehelt on leitavad avalikud vaktsiini uuringute hinnanguaruanded.

Näited immuniseerimiskava vaktsiinide uuringute hindamise tulemustest:

 

Lisalugemist