Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.
Vaegnägijatele
Laste vaktsineerimine

Iga lapse organismi kaitseb immuunsüsteem. Meie võimuses on seda süsteemi tema eripärasid arvestades tugevamaks muuta. Lapsena saadud vaktsiinide toel suudab keha edaspidi edukalt võidelda haigusetekitajatega ning ennast iseseisvalt kaitsta.

Loe edasi
Täiskasvanutele

Täiskasvanu puutub iga päev kokku tuhandete haigusetekitajatega. Nende eest pakub kaitset immuunsüsteem, mis töötab pidevalt ja märkamatult. Vaktsineerimine aitab organismil ohte ära tunda ja neile vastu astuda.

Loe edasi
Lähen vaktsineerima

Teadus ja tehnoloogia on andnud meie käsutusse mõjusa vahendi võitlemaks nakkushaigustega.

Vahendi, mis tagab tervise täna ja aastateks ette. Vaktsineerimisega kaitseb inimene nii enda, lähedaste kui ka paljude teiste tervist. Mida vähem on haigustel kandepinda, seda tagasihoidlikum on nende levik.

Siit leiad info vaktsineerimispunktide kohta.

Loe edasi
Unustatud nakkushaiguste rändnäitus

Ajalooline ja hariv näitus “Jälle need nakkushaigused! Sajandi jagu haiguspuhanguid ja ravi” annab põhjaliku ülevaate 20. sajandi tõsisematest nakkushaigustest, nende levikust ning tervishoiusüsteemi arengust. Näitus annab võimaluse tutvuda ajalooliste plakatite, fotode ja meditsiinivahenditega, mis aitavad mõista, kuidas ühiskond on läbi aegade nakkushaigustega võidelnud.

Loe edasi

Haiguste ja vaktsiinide kõrvaltoimete mõju võrdlus

Haiguste ja vaktsiinide kõrvaltoimete mõju võrdlus

 

Käesolevas tabelis on esitatud haiguste mõju ja vaktsiinide kõrvaltoimete vaheline võrdlus, mis põhineb Austraalia immuniseerimise käsiraamatu üheksandal väljaandel, mis avaldati 2013. aastal.
 

HAIGUS

HAIGUSE MÕJU

VAKTSIINI KÕRVALTOIME

DIFTEERIA

Bakterid levivad piisknakkuse teel.

Põhjustab tõsiseid kurguprobleeme ja hingamisraskusi.

 

Kuni üks seitsmest patsiendist sureb.

Bakterid vallandavad toksiini, mis võib põhjustada närvihalvatust ja südamepuudulikkust.

❖ Umbes ühel inimesel kümnest esineb paikne turse, punetus või valu süstekohas (DTPa/dTpa vaktsiin).

❖ Palavik (DTPa/dTpa vaktsiin).

❖ DTPa kordusannuste manustamine võib mõnikord põhjustada jäseme ulatuslikku turset, ent see kaob täielikult mõne päeva jooksul.

❖ Tõsised kõrvalnähud tekivad väga harva

A-HEPATIIT

Viirus levib väljaheitega saastunud vee/toiduga kokkupuutel või allaneelamisel või A-hepatiiti põdeva inimese väljaheitega kokkupuutel.

 

Vähemalt seitsmel täiskasvanud patsiendil kümnest esineb:

  ● ikterus (naha ja silmavalgete kollasus)

  palavik
 
anoreksia (isutus)
  ● iiveldus

  oksendamine
 
valu maksa piirkonnas

  ● halb enesetunne (väsimus).
 

Umbes ühel inimesel viiest esineb paikne turse, punetus või valu süstekohas.

Tõsiseid kõrvalnähte esineb väga harva

B-HEPATIIT

Viirus levib peamiselt vere, seksuaalse kontakti kaudu või emalt vastsündinud lapsele.

Põhjustab ägedat hepatiiti (maksapõletik) või kroonilist nakkust (nn kandja).

Umbes ühel neljast nakkuse kandjast areneb välja tsirroos või maksavähk.

Umbes ühel inimesel 20st esineb paikne turse, punetus või valu süstekohas.

Kahel inimesel sajast esineb palavik.

Anafülaksia esineb umbes ühel inimesel miljonist.

Tõsised kõrvalnähud tekivad väga harva

HIB

Bakterid levivad piisknakkuse teel.

Hib võib põhjustada järgmist:
 
meningiit (ajukelmepõletik)

  epiglotiit (kõripealisepõletik, mille puhul esineb hingamisteede sulguse oht)

  sepsis (vereringe infektsioon)

 septiline artriit (liigeste infektsioon)

Umbes üks 20st meningiiti põdevast inimesest sureb ja umbes ühel neljast ellujäänust esineb püsiv ajukahjustus.

Epiglotiit on ravita alati ja kiiresti surmav.

 

Umbes ühel inimesel 20st esineb paikne turse, punetus või valu süstekohas.

Umbes ühel inimesel 50st esineb palavik.

Tõsised kõrvalnähud tekivad väga harva

INIMESE PAPILLOOMIVIIRUS

Viirus levib peamiselt seksuaalse kontakti kaudu.

Kuni 80% elanikkonnast nakatub oma elu jooksul HPV-sse.

Mõned HPV tüübid on seotud vähi arenguga.

Umbes seitse emakakaelavähi juhtumit kümnest (üle maailma) on seostatud HPV-16-ga.

Umbes ühte emakakaelavähi juhtumit kuuest (üle maailma) on seostatud HPV-18ga.

 

Umbes kaheksal inimesel kümnest esineb valu süstepiirkonnas.

Umbes kahel inimesel kümnest esineb paikne turse, punetus või valu süstekohas.

Kuni kolmel inimesel kümnest võib esineda:

  peavalu

  palavik

  lihasvalu

  ● väsimus

Tõsised kõrvalnähud tekivad väga harva

GRIPP

Viirus levib piisknakkusena.

Umbes üks inimene kümnest kuni üks inimene viiest haigestub igal aastal grippi.

Gripp põhjustab järgmist:

  palavik,

  lihas- ja liigesvalu,

  kopsupõletik.

Eestis sureb grippi igal aastal ca 50 inimest.

Suurendab haiglaravi vajadust väga noorte (alla viie aasta) ja vanemate inimeste hulgas.

Teiste riskirühmade hulka kuuluvad:

  rasedad

  ülekaalulised inimesed

  diabeetikud

  teatud krooniliste haigusseisunditega inimesed.

Umbes ühel inimesel kümnest esineb paikne turse, punetus või valu süstekohas.

Palavik esineb umbes ühel lapsel kümnest vanuses kuus kuud kuni kolm aastat.

Guillaini-Barré sündroom esineb umbes ühel inimesel miljonist.

Tõsised kõrvalnähud tekivad väga harva

LEETRID

❖ Aärmiselt nakkav viirus, levib piisknakkusena.

❖ Põhjustab palavikku, köha ja punetust.

❖ Umbes ühel leetreid põdeval lapsel 15st tekib kopsupõletik ja ühel tuhandest entsefaliit (peaajupõletik).

❖ Iga kümne lapse kohta, kellel tekib leetritest tingitud entsefaliit, sureb üks ja paljudel neist tekib püsiv ajukahjustus.

❖ Umbes ühel 100 000st tekib alaäge skleroseeruv panentsefaliit (SSPE) (peaaju degeneratsioon), mis on alati surmav.

❖ Umbes ühel inimesel kümnest esineb paikne turse, punetus või valu süstekohas.

❖ Umbes ühel inimesel kahekümnest tekib lööve, mis ei ole nakkusohtlik.

❖ Trombotsüütide arvu vähenemine (mis põhjustab verevalumeid või verejooksu) pärast MMR-i vaktsiini esimese doosi manustamist tekib umbes ühel inimesel 20 000–30 000st.

❖ Tõsised kõrvalnähud tekivad väga harva

MENINGOKOKI-NAKKUS

❖ Bakterid levivad piisknakkuse teel.

❖ Põhjustab sepsist (vereringe infektsioon) ja meningiiti (ajukelmepõletik).

❖ Umbes üks patsient kümnest sureb.
❖ Ellujäänutest 1–2 inimesel kümnest esineb püsivaid pikaajalisi probleeme, nt jäsemete kaotus ja peaaju kahjustus.

❖ Ühel kümnest inimesest esineb:

  ● paikne turse, punetus või valu süstekohas,

  ● palavik

  ● ärrituvus

  ● isutus

  ● peavalud (konjugeeritud vaktsiinid).

❖ Umbes ühel inimesel kahest esineb paikne reaktsioon (polüsahhariidvaktsiin).

❖ Tõsised kõrvalnähud tekivad väga harva

MUMPS

❖ Viirus levib sülje kaudu.

❖ Põhjustab turset kaelas ja süljenäärmetes, samuti palavikku.

❖ Ühel lapsel 5000st esineb entsefaliit (peaajupõletik).

❖ Ühel mehel viiest (nooruk/täiskasvanu) esineb munandite põletik.

❖ Mõnel juhul põhjustab mumps viljatust või püsivat kurtust.

❖ Umbes ühel inimesel sajast võib esineda turse süljenäärmetes.

❖ Tõsised kõrvalnähud tekivad väga harva

LÄKAKÖHA

❖ Bakterid levivad piisknakkuse teel.

❖ Põhjustab paukuvat pikaajalist köha, mis kestab kuni kolm kuud.

❖ Umbes üks 125st alla kuue kuu vanusest imikust, kes paukuvalt köhib, sureb kas kopsupõletiku või ajukahjustuse tõttu.

❖ Umbes ühel inimesel kümnest esineb:

paikne turse, punetus või valu süstekohas

palavik (DTPa/dTpa vaktsiin).

❖ DTPa korduv doos võib mõnikord põhjustada jäseme ulatuslikku turset, ent see kaob täielikult mõne päeva jooksul.

❖ Tõsised kõrvalnähud tekivad väga harva

PNEUMOKOKI-NAKKUS

❖ Bakterid levivad piisknakkuse teel.

❖ Põhjustab järgmist:

  ● sepsis (vereringe infektsioon)

  ● meningiit (ajukelmepõletik)

  ● mõnikord muud infektsioonid.

❖ Umbes kolm meningiiti põdevast kümnest inimesest sureb.

❖ Täiskasvanutel on ühel kolmandikul kõikidest kopsupõletiku juhtumitest ja kuni pool haiglaravi vajavatest kopsupõletiku juhtudest põhjustatud pneumokoki-nakkusest.

 

❖ Umbes ühel inimesel viiest esineb paikne turse, punetus või valu süstekohas või palavik (konjugeeritud vaktsiinid).

❖ Kuni ühel inimesel kahest esineb paikne turse, punetus või valu süstekohas (polüsahhariidvaktsiin).

❖ Tõsised kõrvalnähud tekivad väga harva

LASTEHALVATUS

❖ Viirus levib väljaheite ja sülje kaudu ja põhjustab järgmist:

  ● palavik

  ● peavalu

  ● oksendamine

  ● võib viia halvatuseni.
 

❖ Kuigi paljude infektsioonidega ei kaasne mingeid sümptomeid, sureb paralüütilise lastehalvatuse tõttu kuni kolm patsient kümnest ja paljud ellujäänud patsientidest jäävad püsivalt halvatuks.

❖ Paikne punetus, valu ja turse süstekohas on sageli tekkivad kõrvalnähud.

❖ Kuni ühel patsiendil kümnest on palavik, nutuhood ja vähenenud söögiisu.

❖ Tõsised kõrvalnähud tekivad väga harva

ROTAVIIRUS

❖ Viirus levib fekaal-oraalse ülekande teel.

❖ Põhjustab gastroenteriiti, mis võib osutuda tõsiseks.

❖ Haigus võib kulgeda kerge kõhulahtisusega, ent võib esineda ka raskekujulist dehüdratsiooni põhjustavat kõhulahtisust ja palavikku, mis võivad viia ka surmani.

❖ Enne vaktsiini kasutuselevõttu:

  ● 1000 last vajas igal aastal haiglaravi

  ● 1200 vajas igal aastal perearsti abi.

❖ Kuni kolmel inimesel sajast võib tekkida kõhulahtisus või esineb oksendamine nädala jooksul pärast vaktsiini manustamist.

❖ Umbes ühel imikul 17 000st võib esineda invaginatsioon esimestel nädalatel pärast esimest või teist vaktsiinidoosi.

❖ Tõsised kõrvalnähud tekivad väga harva

PUNETISED

❖ Viirus levib piisknakkusena.

❖ Põhjustab:

  ● palavikku, löövet ja lümfisõlmede suurenemist; 
● nakatunud rasedate puhul põhjustab raskeid loote väärarenguid.

❖ Patsientidel esineb tavaliselt lööve, lümfisõlmede suurenemine ja valulikkus ning liigeste valulikkus.

❖ Ühel inimesel 3000st väheneb trombotsüütide arv (põhjustab verevalumeid või verejooksu)

❖ Ühel inimesel 6000st esineb entsefaliit (peaajupõletik).

❖ Kuni üheksal raseduse esimesel trimestril nakatunud kümnest imikust tekib raske   kaasasündinud väärareng (sealhulgas kurtus, pimedaks jäämine või südamerike).

❖ Umbes ühel inimesel kümnest esineb paikne turse, punetus või valu süstekohas.

❖ Umbes ühel inimesel 20st on suurenenud lümfisõlmed, kaelakangestus või liigesevalud.

❖ Umbes ühel inimesel 20st esineb lööve, mis ei ole nakkusohtlik.

❖ Trombotsüütide arvu  vähenemine (mis põhjustab verevalumeid või verejooksu) pärast MMR-i vaktsiini esimese doosi manustamist esineb umbes ühel inimesel 20 000–30 000st.

❖ Tõsised kõrvalnähud tekivad väga harva

TEETANUS

❖ Põhjustab pinnasest saadud bakterite toksiin.

❖ Põhjustab valulikke lihasspasme, krampe, lõualuukrampe.

❖ Umbes kaks patsienti sajast sureb.

❖ Kõige ohutlikum on haigus väga noortel või vanadel inimestel.

❖ Umbes ühel inimesel kümnest esineb paikne turse, punetus või valu süstekohas või palavik (DTPa/dTpa vaktsiin).

❖ DTPa korduv annus võib mõnikord põhjustada jäseme ulatuslikku turset, ent see kaob täielikult mõne päeva jooksul.

❖ Tõsised kõrvalnähud tekivad väga harva

TUULERÕUGED

❖ Väga nakkusohtlik viirus.

❖ Põhjustab madalat palavikku ja villilist löövet (vedelikuga täidetud lööbeelemendid).

❖ Viiruse reaktivatsioon võib hiljem põhjustada vöötohatist (herpes zoster).

❖ Ühel patsiendil 100 000st kaasneb entsefaliit (peaajupõletik).

❖ Nakkus raseduse ajal võib põhjustada loote väärarenguid.

❖ Kui ema põeb tuulerõugeid sünnitamise ajal, võib ka vastsündinu nakatuda kuni ühel kolmandikul juhtudest.

❖ Umbes ühel inimesel viiest esineb paikne reaktsioon või palavik.

❖ Umbes kolmel kuni viiel inimesel sajast võib tekkida kerge tuulerõugetaoline lööve.

❖ Tõsised kõrvalnähud tekivad väga harva