Vaktsiinide ohutus
Vaktsiinid on bioloogilised ravimid. Vaktsiinidele kehtivad samad kvaliteedi, efektiivsuse ja ohutuse nõuded mis ravimitele.
Erinevalt tavapärastest ravimitest kasutatakse vaktsiine haiguste ennetamiseks ja neid saavad üldjuhul terved inimesed. Seetõttu oodatakse vaktsiinidelt väga vähe ja ainult kergeid kõrvaltoimeid, aga mitte ükski vaktsiin ega ravim ei ole kunagi 100% kõrvaltoimete vaba.
Müügiloa saavad ravimid ja vaktsiinid, millest saadav kasu on suurem kui võimalikud riskid (vaktsiiniga ärahoitava haiguse põdemine ja tüsistused on raskema kuluga/tervisele ohtlikumad kui vaktsiiniga seostatav kõrvaltoime).
Vaktsiinide kasu seisneb nakkushaiguste ja tüsistuste (sh surmajuhtudes) vältimises. Lisaks inimlike kannatuste vähendamisele, mõjutab nakkushaiguste levik meie meditsiinisüsteemi laiemalt - mida vähem kulub maksumaksjate raha vaktsiinvälditavate haiguste ravimisele, seda enam saab seda suunata ravikvaliteedi tõstmisesse, ravijärjekordade vähendamisse või mõne teise kitsaskoha leevendamiseks.
Kliiniliste uuringute käigus ilmnenud ja turustamise ajal teatatud reaktsioonid, mida vaktsiiniga põhjuslikult seostatakse, ehk kõrvaltoimed on loetletud pakendi infolehes. Vaktsiinide infolehed on leitavad ravimiregistrist.
Enne vaktsineerimist peab tervishoiutöötaja välja selgitama, kas vaktsineeritaval isikul esinevad vastunäidustused (nt allergia abiainetele vm) või muud seisundid, mille puhul peab olema tavapärasest ettevaatlikum. Samuti peab tervishoiutöötaja selgitama võimalikke kõrvaltoimeid ja muid reaktsioone ning andma pakendi infolehe.
Vaktsineerimisele järgnenud nähud võivad olla tingitud:
- Vaktsiinist, st vaktsiini on säilitatud, käsitsetud ja manustatud korrektselt, kuid isikul tekib kõrvaltoime, nt laialdane süstekoha turse pärast difteeria-teetanuse-läkaköha vaktsiini saamist või vereliistakute arvu langus pärast leetrite-mumpsi-punetiste vaktsiiniga vaktsineerimist;
- vaktsiinipartii kvaliteediga seotud reaktsioonid;
- manustamisvigadega seotud reaktsioonid, nt saastunud mitmeannuselise viaali kasutamisel infektsiooni ülekanne, vaktsiini ettevalmistamise, käsitsemise, säilitamise või otseselt manustamisvieaga (lihasesse/naha alla) reaktsioonid ilmnevad rühmiti (tervishoiuasutus, partii);
- ärevusega seotud/psühhogeensed reaktsioonid, nt minestamine vaktsineerimise ajal/järgselt, (oht koljuluumurruks, ajuhemorraagiaks);
- ajaliselt kokkulangev juht, nt palavik samal ajal tekkinud viirusinfektsioonist, kaasasündinud neuroloogiline häire, mis avaldub immuniseerimise järgselt.
Sagedasemad (esineb ca 1% patsientidel) vaktsineerimise kõrvaltoimed võivad olla valutunne süstekohas, turse, punetus ning üldreaktsioonid nagu näiteks palavik, nõrkustunne, isutus ning peavalu. Harva esinevateks kõrvatoimeteks võivad olla laialdane turse süstepiirkonnas, mööduv vereliistakute vähesus leetrite-mumpsi-punetiste vaktsiini kasutamisel või äge allergiline reaktsioon. Viimase tõenäosus on suurusjärgus 1/1 000 000 vaktsineeritu kohta.
Vaktsiinidest põhjustatud kõrvaltoimed on enamjaolt kerged ja mõne päevaga mööduvad ning ei vaja täiendavat ravi. Kaitsesüstist saadud kasu kaalub oluliselt üles riskid. Kui vaktsineerimise järgsed kõrvalnähud on tavatult häirivad, kestavad kauem kui 2-3 päeva, siis esmajärjekorras on soovitatav rääkida arstiga.
Vaktsineerimisjärgsete reaktsioonide ehk kõrvalnähtude kohta kogub Eestis infot Ravimiamet. Ravimiametini jõudnud vaktsiini kõrvalnähtude teatiste kokkuvõte avaldatakse Ravimiameti kodulehel. Kui sul on vaktsineerimise kohta küsimusi, millele ei leia Terviseameti või Ravimiameti veebist vastust, pöördu oma perearsti või perearsti nõuandeliini 1220 poole.
Kõigist vaktsineerimisjärgsetest häirivatest kaebustest tuleks teavitada perearsti. Tervishoiutöötajad peavad Ravimiametile teatama kõigist süsteemsetest ja tõsistest kõrvalnähtudest, mille puhul peavad seost vaktsiiniga vähemalt võimalikuks. Kui arst saadab teatise, ei ole vaktsineeritul tarvis ise teatist saata.
Vaktsineeritu võib ka ise otse Ravimiameti poole pöörduda läbi vormi "Vaktsineerimise kõrvalnähust teatamine". Ametile võib teada anda ka nendest tõsisematest reaktsioonidest ehk kõrvalnähtudest, mille puhul arsti hinnangul seos vaktsiiniga puudub.
Arenenud ühiskondades on vaktsiinvälditavate nakkushaiguste levik taandunud ja kontrolli all ning nakkushaigustest põhjustatud oht justkui puudub. See on hästitoimivate vaktsineerimiskavade tulemus. Selline olukord kestab aga vaid seni, kuni vaktsineeritute hulk püsib kõrgel tasemel ning haigustel puuduvad võimalused levimiseks.
Järelevalve vaktsineerimise valdkonnas
Järelevalvet vaktsineerimise valdkonnas teostab Terviseamet. Selle eesmärk on tagada:
- vaktsiinide kvaliteedi, efektiivsuse ja ohutuse säilimine nende käitlemise kõikidel etappidel;
- vaktsineerimise (ohutus)nõuetest kinnipidamine;
- immuniseerimiskava täitmine.
Terviseamet kontrollib järelevalve käigus vaktsiinide säilitamist, jaotamist ja vedu, külmahela nõudeid järgides. Külmahel on süsteem, mis tagab immuunpreparaadi nõuetekohase säilitamise ja veo alates tootmisest kuni manustamiseni. Külmahela nõuetest kinnipidamine tagab vaktsiini kvaliteedi, efektiivsuse, säilivuse ning ohutuse.
Terviseameti inspektorid pööravad tähelepanu ka tervishoiutöötajate teadmistele ja suutlikkusele. Järelevalve käigus kontrollitakse, kas vaktsineerimisi teostanud tervishoiutöötajad on selleks koolitatud ning kas kõik vaktsineerimised on õigeaegselt tehtud ja dokumenteeritud.