Vaegnägijatele
Laste vaktsineerimine

Iga lapse organismi kaitseb immuunsüsteem. Meie võimuses on seda süsteemi tema eripärasid arvestades tugevamaks muuta.

Loe edasi
Täiskasvanutele

Täiskasvanu puutub iga päev kokku tuhandete haigusetekitajatega. Nende eest pakub kaitset immuunsüsteem, mis töötab pidevalt ja märkamatult. Vaktsineerimine aitab organismil ohte ära tunda ja neile vastu astuda.

Loe edasi
Tervishoiutöötajatele

Tervishoiutöötajatel on väga oluline roll vaktsineerimise elluviimisel. Neilt saadud info ja selgitused mõjutavad inimeste otsuseid ning kogutud tagasiside ja statistika aitavad suunata vaktsineerimispoliitikat.

Loe edasi
Reisivaktsineerimine ja profülaktika

Nakkushaiguste vältimiseks peaksid riskipiirkondadesse sõitjad pöörduma vähemalt 4 nädalat enne reisi algust oma perearsti poole või reisimeditsiini kabinetti tervisekontrolliks ja vajadusel ka vaktsineerimiseks.

Loe edasi

Vaktsiinide ohutus

Vaktsiinide ohutus

Ema ja lapsVaktsiinid on bioloogilised ravimid. Vaktsiinidele kehtivad samad kvaliteedi, efektiivsuse ja ohutuse nõuded mis ravimitele.

Erinevalt tavapärastest ravimitest kasutatakse vaktsiine haiguste ennetamiseks ja neid saavad üldjuhul terved inimesed. Seetõttu oodatakse vaktsiinidelt väga vähe ja ainult kergeid kõrvaltoimeid, aga mitte ükski vaktsiin ega ravim ei ole kunagi 100% kõrvaltoimete vaba.

 

Müügiloa saavad ravimid ja vaktsiinid, millest saadav kasu on suurem kui võimalikud riskid (vaktsiiniga ärahoitava haiguse põdemine ja tüsistused on raskema kuluga/tervisele ohtlikumad kui vaktsiiniga seostatav kõrvaltoime).

 

Vaktsiinide kasu seisneb nakkushaiguste ja tüsistuste (sh surmajuhtudes) vältimises. Lisaks inimlike kannatuste vähendamisele, mõjutab nakkushaiguste levik meie meditsiinisüsteemi laiemalt - mida vähem kulub maksumaksjate raha vaktsiinvälditavate haiguste ravimisele, seda enam saab seda suunata ravikvaliteedi tõstmisesse, ravijärjekordade vähendamisse või mõne teise kitsaskoha leevendamiseks.

 

Kliiniliste uuringute käigus ilmnenud ja turustamise ajal teatatud vaktsiiniga seostatavad kõrvaltoimed on loetletud pakendi infolehes.

Enne vaktsineerimist peab tervishoiutöötaja välja selgitama, kas vaktsineeritaval isikul esinevad vastunäidustused (nt allergia abiainetele vm) või muud seisundid, mille puhul peab olema tavapärasest ettevaatlikum. Samuti peab tervishoiutöötaja selgitama võimalikke kõrvaltoimeid ja muid reaktsioone ning andma pakendi infolehe.

 

Siit leiad vaktsiinide ohutuse tõenduspõhiseid uuringuid.

HPV vaktsiinide ohutusvoldik

 

Vaktsineerimisele järgnenud  nähud võivad olla tingitud:

  • Vaktsiinist, st vaktsiini on säilitatud, käsitsetud ja manustatud korrektselt, kuid isikul tekib kõrvaltoime, nt laialdane süstekoha turse pärast difteeria-teetanuse-läkaköha vaktsiini saamist või vereliistakute arvu langus pärast leetrite-mumpsi-punetiste vaktsiiniga vaktsineerimist;
  • vaktsiinipartii kvaliteediga seotud reaktsioonid;
  • manustamisvigadega seotud reaktsioonid, nt saastunud mitmeannuselise viaali kasutamisel infektsiooni ülekanne, vaktsiini ettevalmistamise, käsitsemise, säilitamise või otseselt manustamisvieaga (lihasesse/naha alla) reaktsioonid ilmnevad rühmiti (tervishoiuasutus, partii);
  • ärevusega seotud/psühhogeensed reaktsioonid, nt minestamine vaktsineerimise ajal/järgselt, (oht koljuluumurruks, ajuhemorraagiaks);
  • ajaliselt kokkulangev juht, nt palavik samal ajal tekkinud viirusinfektsioonist, kaasasündinud neuroloogiline häire, mis avaldub immuniseerimise järgselt.

Sagedasemad (esineb ca 1% patsientidel) vaktsineerimise kõrvaltoimed võivad olla valutunne süstekohas, turse, punetus ning üldreaktsioonid nagu näiteks palavik, nõrkustunne, isutus ning peavalu. Harva esinevateks kõrvatoimeteks võivad olla laialdane turse süstepiirkonnas, mööduv vereliistakute vähesus leetrite-mumpsi-punetiste vaktsiini kasutamisel või äge allergiline reaktsioon. Viimase tõenäosus on suurusjärgus 1/1 000 000 vaktsineeritu kohta.

 

Vaktsiinidest põhjustatud kõrvaltoimed on enamjaolt kerged ja mõne päevaga mööduvad ning ei vaja täiendavat ravi. Kaitsesüstist saadud kasu kaalub oluliselt üles riskid.

 

Arenenud ühiskondades on vaktsiin-välditavate nakkushaiguste levik taandunud ja kontrolli all ning nakkushaigustest põhjustatud oht justkui puudub. See on hästitoimivate vaktsineerimiskavade tulemus. Selline olukord kestab aga vaid seni, kuni vaktsineeritute hulk püsib kõrgel tasemel ning haigustel puuduvad võimalused levimiseks.

 

Järelevalve vaktsineerimise valdkonnas

Järelevalvet vaktsineerimise valdkonnas teostab Terviseamet. Selle eesmärk on tagada:

  1. vaktsiinide kvaliteedi, efektiivsuse ja ohutuse säilimine nende käitlemise kõikidel etappidel;
  2. vaktsineerimise (ohutus)nõuetest kinnipidamine;
  3. immuniseerimiskava täitmine.

Terviseamet kontrollib järelevalve käigus vaktsiinide säilitamist, jaotamist ja vedu, külmahela nõudeid järgides. Külmahel on süsteem, mis tagab immuunpreparaadi nõuetekohase säilitamise ja veo alates tootmisest kuni manustamiseni. Külmahela nõuetest kinnipidamine tagab vaktsiini kvaliteedi, efektiivsuse, säilivuse ning ohutuse.

 

Terviseameti inspektorid pööravad tähelepanu ka tervishoiutöötajate teadmistele ja suutlikkusele. Järelevalve käigus kontrollitakse, kas vaktsineerimisi teostanud tervishoiutöötajad on selleks koolitatud ning kas kõik vaktsineerimised on õigeaegselt tehtud ja dokumenteeritud.