Vaegnägijatele
Laste vaktsineerimine

Iga lapse organismi kaitseb immuunsüsteem. Meie võimuses on seda süsteemi tema eripärasid arvestades tugevamaks muuta.

Loe edasi
Täiskasvanutele

Täiskasvanu puutub iga päev kokku tuhandete haigusetekitajatega. Nende eest pakub kaitset immuunsüsteem, mis töötab pidevalt ja märkamatult. Vaktsineerimine aitab organismil ohte ära tunda ja neile vastu astuda.

Loe edasi
Tervishoiutöötajatele

Tervishoiutöötajatel on väga oluline roll vaktsineerimise elluviimisel. Neilt saadud info ja selgitused mõjutavad inimeste otsuseid ning kogutud tagasiside ja statistika aitavad suunata vaktsineerimispoliitikat.

Loe edasi
Reisivaktsineerimine ja profülaktika

Nakkushaiguste vältimiseks peaksid riskipiirkondadesse sõitjad pöörduma vähemalt 4 nädalat enne reisi algust oma perearsti poole või reisimeditsiini kabinetti tervisekontrolliks ja vajadusel ka vaktsineerimiseks.

Loe edasi

Vaktsiinide ohutus

Vaktsiinide ohutus

Ema ja lapsVaktsiinid on bioloogilised ravimid. Ravimite kasutamine pole aga kunagi 100% ohutu. Seetõttu tuleb alati kaaluda kasu ja võimaliku riski suhet.

 

Vaktsiinide kasu seisneb välditud nakkushaigustes ja tüsistustes (sh surmajuhtudes). Lisaks inimlike kannatuste vähendamisele, mõjutab nakkushaiguste levik meie meditsiinisüsteemi laiemalt. Mida vähem kulub maksumaksjate raha välditavate haiguste ravimisele, seda enam saab seda suunata ravikvaliteedi tõstmisesse, järjekordade vähendamisse või mõne teise kitsaskoha leevendamiseks.

 

Võimalik risk seisneb vaktsiinist põhjustatud kõrvaltoimes (ohtlik ja soovimatu toime, mis ilmneb ravimi tavaliste annuste kasutamisel). Teadaolevaid kõrvaltoimeid kirjeldab ravimi pakendi infoleht. Patsient võiks alati enne vaktsineerimist sellega tutvuda ja pidada vajadusel nõu arstiga.

 

Vaktsineerimisele järgnenud  nähud võivad olla tingitud:

  • vaktsiinist;
  • vaktsiini kasutamise nõuete mittetäitmisest;
  • vaktsineerimise läbiviimise nõuete mittetäitmisest;
  • teadmata või ebaselgetest põhjustest.

Võimalik on ka juhuslik ajaline kokkulangevus ehk haigestumise aeg sattus vaktsineerimise lähedale, kuid igasugune põhjuslik seos vaktsineerimisega puudub.

 

Sagedasemad (esineb ca 1% patsientidel) vaktsineerimise kõrvaltoimed võivad olla valutunne süstekohas, turse, punetus ning üldreaktsioonid nagu näiteks palavik, nõrkustunne, isutus ning peavalu. Harva esinevateks kõrvatoimeteks võivad olla laialdane turse süstepiirkonnas, mööduv vereliistakute vähesus või äge allergiline reaktsioon. Viimase tõenäosus on suurusjärgus 1/1 000 000 vaktsineeritu kohta.

 

Vaktsiinidest põhjustatud kõrvaltoimed on enamjaolt kerged ning kiiresti mööduvad ning kaitsesüstist saadud kasu kaalub oluliselt üles riskid. Erandiks on olukorrad, kus võib eeldada kõrgenenud tõenäosust tõsise kõrvaltoime tekkeks. Sellisel juhul vaktsineerimist ei tehta.

 

Arenenud ühiskondades on vaktsiin-välditavate nakkushaiguste levik taandunud ja kontrolli all ning nakkushaigustest põhjustatud oht justkui puudub. See on hästitoimivate vaktsineerimiskavade tulemus. Selline olukord kestab aga vaid seni, kuni vaktsineeritute hulk püsib kõrgel tasemel ning haigustel puuduvad võimalused levimiseks.

 

Siit leiad vaktsiinide ohutuse tõenduspõhiseid uuringuid.

HPV vaktsiinide ohutusvoldik

 

Järelevalve vaktsineerimise valdkonnas

Järelevalvet vaktsineerimise valdkonnas teostab Terviseamet. Selle eesmärk on tagada:

  1. vaktsiinide kvaliteedi, efektiivsuse ja ohutuse säilimine nende käitlemise kõikidel etappidel;
  2. vaktsineerimise (ohutus)nõuetest kinnipidamine;
  3. immuniseerimiskava täitmine.

Terviseamet kontrollib järelevalve käigus vaktsiinide säilitamist, jaotamist ja vedu, külmahela nõudeid järgides. Külmahel on süsteem, mis tagab immuunpreparaadi nõuetekohase säilitamise ja veo alates tootmisest kuni manustamiseni. Külmahela nõuetest kinnipidamine tagab vaktsiini kvaliteedi, efektiivsuse, säilivuse ning ohutuse.

 

Terviseameti inspektorid pööravad tähelepanu ka tervishoiutöötajate teadmistele ja suutlikkusele. Järelevalve käigus kontrollitakse, kas vaktsineerimisi teostanud tervishoiutöötajad on selleks koolitatud ning kas kõik vaktsineerimised on õigeaegselt tehtud ja dokumenteeritud.