Vaegnägijatele
Laste vaktsineerimine

Iga lapse organismi kaitseb immuunsüsteem. Meie võimuses on seda süsteemi tema eripärasid arvestades tugevamaks muuta.

Loe edasi
Täiskasvanutele

Täiskasvanu puutub iga päev kokku tuhandete haigusetekitajatega. Nende eest pakub kaitset immuunsüsteem, mis töötab pidevalt ja märkamatult. Vaktsineerimine aitab organismil ohte ära tunda ja neile vastu astuda.

Loe edasi
Tervishoiutöötajatele

Tervishoiutöötajatel on väga oluline roll vaktsineerimise elluviimisel. Neilt saadud info ja selgitused mõjutavad inimeste otsuseid ning kogutud tagasiside ja statistika aitavad suunata vaktsineerimispoliitikat.

Loe edasi
Reisivaktsineerimine ja profülaktika

Nakkushaiguste vältimiseks peaksid riskipiirkondadesse sõitjad pöörduma vähemalt 4 nädalat enne reisi algust oma perearsti poole või reisimeditsiini kabinetti tervisekontrolliks ja vajadusel ka vaktsineerimiseks.

Loe edasi

Leetrid

Vaktsineerimine on lastele vaktsineerimiskava alusel tasuta.

 

Mis on leetrid?

Leetrid on väga nakkav viiruslik lööbeline nakkushaigus ja levinud üle maailma. Leetrid võivad kulgeda raskes vormis, mille sagedasteks tüsistusteks on kopsu-, keskkõrva- või ajupõletik. 

 

Kuidas levib?

Viirus levib piisknakkusena haige köhimisel või aevastamisel.

 

Haige on nakkusohtlik 4-5 päeva enne ja kuni 5 päeva pärast lööbe teket. Sagedamini haigestuvad kuni 7-aastased lapsed. Haiguse riskifaktoriks võib olla alatoitumine.

 

Väliskeskkonnas ja päevavalguses hävib viirus poole tunni jooksul.

 

Haigusnähud

Leetrite peiteaeg on 7-18 päeva (keskmiselt 10 päeva).

 

Haigusnähtudeks on palaviku tõus, halb enesetunne, köha, nohu, silma sidekesta põletik ja valguskartus. Teisel päeval pärast esmaste haigustunnuste ilmnemist tekivad põskede limaskestadele hammaste kohale valkjad erkpunase äärisega laigud (nn Kopliki laigud). Mõne päeva pärast ilmub lööve nahale. Lööbe tunnused ilmnevad esmalt kõrvade tagant ning levivad edasi näole ja kaelale, järgmisel päeval levib lööve kehale ja kätele ning kolmandal peopesadesse ja jalataldadele. Lööve on algul roosa, hiljem intensiivselt punetav, püsib 4-5 päeva ja kaob tekkimise järjekorras. 6.-10. päeval muutub lööbega nahk pruunikaks ja hakkab ketendama. Palavik püsib kuni lööbimise lõpuni.

 

Leetrite tüsistusteks on sageli kopsu-, keskkõrva- või ajupõletik.

 

Kuidas diagnoositakse?

Leetrid diagnoositakse haigusnähtude, epidemioloogiliste andmete (viibimine leetrite levialal) ning laboratoorsete uuringute alusel.

 

Kuidas hoiduda haigestumisest?

Leetritesse haigestumist aitab vältida õigeaegne vaktsineerimine. Eestis kasutusel olev vaktsiin annab lisaks leetritele kaitse ka mumpsi ja punetiste vastu.

 

Leetrid on väga nakkav haigus ja kokkupuutest haigega tuleb hoiduda kogu nakkusohtliku perioodi vältel. Lähikondlased, kes ei ole haigust põdenud ega ka leetrite vastu vaktsineeritud, on soovitatav haigest eraldada ja võimalikult kiiresti vaktsineerida.

 

Imikud, kelle emad on põdenud leetreid, omandavad 6-9 kuuks sünnijärgse immuunkaitse.

Leetrite läbipõdemine annab eluaegse immuunsuse.

 

Eestis kasutatav vaktsiin leetrite ennetamiseks

 

Tagasi lehele