Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.
Vaegnägijatele
Laste vaktsineerimine

Iga lapse organismi kaitseb immuunsüsteem. Meie võimuses on seda süsteemi tema eripärasid arvestades tugevamaks muuta. Lapsena saadud vaktsiinide toel suudab keha edaspidi edukalt võidelda haigusetekitajatega ning ennast iseseisvalt kaitsta.

Loe edasi
Täiskasvanutele

Täiskasvanu puutub iga päev kokku tuhandete haigusetekitajatega. Nende eest pakub kaitset immuunsüsteem, mis töötab pidevalt ja märkamatult. Vaktsineerimine aitab organismil ohte ära tunda ja neile vastu astuda.

Loe edasi
Lähen vaktsineerima

Teadus ja tehnoloogia on andnud meie käsutusse mõjusa vahendi võitlemaks nakkushaigustega.

Vahendi, mis tagab tervise täna ja aastateks ette. Vaktsineerimisega kaitseb inimene nii enda, lähedaste kui ka paljude teiste tervist. Mida vähem on haigustel kandepinda, seda tagasihoidlikum on nende levik.

Siit leiad info vaktsineerimispunktide kohta.

Loe edasi

Puukentsefaliit

Mis on puukentsefaliit?

Puukentsefaliit on puukidega leviv viiruslik nakkushaigus. Haigus võib kulgeda raskelt ja haarata kesknärvisüsteemi, põhjustades tüsistusi (nt tasakaalu- ja koordinatsioonihäired, jäsemete halvatused jm).

Kuidas haigus levib?

Inimene nakatub viirust kandva puugi hammustusest.

Patogeensed viirused, bakterid jm sisalduvad nakatunud puugi süljenäärmetes või muudes organites ning erituvad puugi süljega. Sülge kasutab puuk looma või inimese nahale kinnitumiseks ning kogu imemisprotsessi jooksul eraldub sülg verre. Mida kauemaks puuk keha külge kinnitub, seda rohkem haigusetekitajaid ta edastab. Seega on haiguste ennetamiseks või haigestumise riski vähendamiseks ülitähtis eemaldada puuk kehalt nii ruttu kui võimalik.

 

Puugi vastsed ja nümfid on haigusetekitajate olemasolul sama ohtlikud kui täiskasvanud puugid.

Millal on nakatumisperiood?

Puugihooaeg algab Eestis tavaliselt aprillis ning kestab oktoobrini. Võsapuugi aktiivsusperiood on pikk, neid kohtab kuni novembrini, eriti sageli mais, juunis ning augustis. Laanepuugi aktiivsusperiood on lühem, kuni juuli lõpuni, kõrgajaga mais ja juuni alguses.

Talvel on puugid tavaliselt talveunes, kuid pehme talve ajal võib puuki kohata ka jaanuaris-veebruaris.

Ilmade soojenemisel ärkavad puugid talveunest ning ronivad oma metsakõdus paiknenud talvituspaigast välja. Esimesed puugid ilmuvad, kui keskmine õhutemperatuur tõuseb üle 7 °C, mõnedel andmetel üle 5 °C. Kevade teiseks pooleks on puukide, eriti vastsete ja nümfide arvukus tõusnud tippu.

 

Puukentsefaliit

 

Millised on haigusnähud?

Puukentsefaliit on kesknärvisüsteemi nakkushaigus, mille kulg on sageli kahefaasiline. Esimeses faasis võivad nakatunul ilmneda 1-2 nädala pärast gripitaolised haigusnähud: palavik koos pea- ja lihasevaludega. Need vaevused kestavad tavaliselt kuni nädala ja seejärel kaovad.

 

Kolmandikul nakatunutest võib viirus tungida ajju ja põhjustada meningiiti (ajukelmepõletik) või meningoentsefaliiti (aju ja ajukelmete põletik).

Haigus ägeneb, tekib kõrge palavik, tugev peavalu, kuklakangestus, oksendamine, uimasus ja üldine halb enesetunne. Enamus haigetest paraneb, kuid jääda võivad tüsistused, nt tasakaalu- ja koordinatsioonihäired, jäsemete halvatused, peavalu, keskendumis- ja mäluhäired jm. Haigus võib lõppeda ka surmaga.

 

Kuidas diagnoositakse?

Puukentsefaliiti diagnoositakse laboratoorsete uuringutega haiguse sümptomite ilmnemisel ning teadmisel, et on toimunud eelnev puugihammustus.

 

Millised on ravivõimalused haigestumise korral?

Puukentsefaliidi vastu puudub spetsiifiline ravi ning ravitakse vaid sümptomeid. Haiguse läbipõdenud inimesel kujuneb eluaegne immuunsus.

 

Kuidas hoiduda haigestumisest?

Puugihammustuse vältimiseks:

  • tasub kanda heledaid, pikkade varrukatega riideid, et puuke varakult märgata ning panna püksisääred sokkide ja/või kummikute sisse;
  • kasutada putukatõrjevahendeid;
  • pärast puugiohtlikus piirkonnas viibimist kontrollida kogu keha, lastel hoolikalt ka kõrvataguseid, kaenlaaluseid jt kehapiirkondi.

Vaktsineerimine

Puukentsefaliidi vastu saavad nii täiskasvanud kui lapsed end kaitsta vaktsineerimisega. Vaktsineerimine koosneb kolmest süstist, millest kaks esimest tehakse 1-3-kuulise vahega ja kolmas kuni aasta hiljem.

Pärast kahte süsti on immuunsus hea, kuid kestab ainult ühe hooaja, kolmas süst pikendab immuunsust. Korduvvaktsineerimist tuleks Eestis kui puukentsefaliidi levipiirkonnas teha 3-5 aasta järel.

Vaktsineeritakse vähemalt üheaastaseid lapsi.  

 

Eestis kasutatava(te) vaktsiini(de) kohta leiab infot Ravimiameti lehel.

 

Kus saab vaktsineerida?

Riiklikku immuniseerimiskavasse mittekuuluvaid vaktsiine saab teha:

  • oma perearstikeskuses
  • vaktsineerimise teenust pakkuvates ambulatoorsetes keskustes (nakkuskabinettides)
  • erapraksistes
  • paljudes apteekides üle Eesti
Leia sobiv vaktsineerimiskoht
Tartu

Vaktsineerimist pakkuvate apteekide nimekirja leiab veebilehelt www.vaktsineeriapteegis.ee

Pärnu

Vaktsineerimist pakkuvate apteekide nimekirja leiab veebilehelt www.vaktsineeriapteegis.ee

Harjumaa
Hiiumaa

Vaktsineerimist pakkuvate apteekide nimekirja leiab veebilehelt www.vaktsineeriapteegis.ee

Ida-Virumaa

Vaktsineerimist pakkuvate apteekide nimekirja leiab veebilehelt www.vaktsineeriapteegis.ee

Jõgevamaa

Vaktsineerimist pakkuvate apteekide nimekirja leiab veebilehelt www.vaktsineeriapteegis.ee

Järvamaa

Vaktsineerimist pakkuvate apteekide nimekirja leiab veebilehelt www.vaktsineeriapteegis.ee

Läänemaa

Vaktsineerimist pakkuvate apteekide nimekirja leiab veebilehelt www.vaktsineeriapteegis.ee

Lääne-Virumaa

Vaktsineerimist pakkuvate apteekide nimekirja leiab veebilehelt www.vaktsineeriapteegis.ee

Põlvamaa

Vaktsineerimist pakkuvate apteekide nimekirja leiab veebilehelt www.vaktsineeriapteegis.ee

Pärnumaa

Vaktsineerimist pakkuvate apteekide nimekirja leiab veebilehelt www.vaktsineeriapteegis.ee

Raplamaa

Vaktsineerimist pakkuvate apteekide nimekirja leiab veebilehelt www.vaktsineeriapteegis.ee

Saaremaa

Vaktsineerimist pakkuvate apteekide nimekirja leiab veebilehelt www.vaktsineeriapteegis.ee

Tartumaa

Vaktsineerimist pakkuvate apteekide nimekirja leiab veebilehelt www.vaktsineeriapteegis.ee

Valgamaa

Vaktsineerimist pakkuvate apteekide nimekirja leiab veebilehelt www.vaktsineeriapteegis.ee

Viljandimaa

Vaktsineerimist pakkuvate apteekide nimekirja leiab veebilehelt www.vaktsineeriapteegis.ee

Võrumaa

Vaktsineerimist pakkuvate apteekide nimekirja leiab veebilehelt www.vaktsineeriapteegis.ee

Seotud uudised

Viited