Vaegnägijatele
Laste vaktsineerimine

Iga lapse organismi kaitseb immuunsüsteem. Meie võimuses on seda süsteemi tema eripärasid arvestades tugevamaks muuta.

Loe edasi
Täiskasvanutele

Täiskasvanu puutub iga päev kokku tuhandete haigusetekitajatega. Nende eest pakub kaitset immuunsüsteem, mis töötab pidevalt ja märkamatult. Vaktsineerimine aitab organismil ohte ära tunda ja neile vastu astuda.

Loe edasi
Tervishoiutöötajatele

Tervishoiutöötajatel on väga oluline roll vaktsineerimise elluviimisel. Neilt saadud info ja selgitused mõjutavad inimeste otsuseid ning kogutud tagasiside ja statistika aitavad suunata vaktsineerimispoliitikat.

Loe edasi
Reisivaktsineerimine ja profülaktika

Nakkushaiguste vältimiseks peaksid riskipiirkondadesse sõitjad pöörduma vähemalt 4 nädalat enne reisi algust oma perearsti poole või reisimeditsiini kabinetti tervisekontrolliks ja vajadusel ka vaktsineerimiseks.

Loe edasi

Leetrite laiem levik Eestis on tõenäoline

30. Dets 2019

leetrid

Reedel kinnitati Tallinnas selle aasta 27. leetrijuhtum, haigestunuks oli haiguse tõttu haiglaravi vajanud Ukraina kodanik. Terviseamet tegeles koheselt ka kontaktsete väljaselgitamise ja nende vaktsineerimisega.

 

Terviseameti põhja regiooni juhi Ester Öpiku sõnul näitab järjekordne leetrijuhtum, et leetreid tuuakse välisriikidest Eestisse pidevalt, mistõttu on olemas ka oht suurema puhangu tekkeks. „Kindlasti peaksid lapsevanemad oma lapsi leetrite vastu vaktsineerima,“ ütles Öpik, kelle sõnul on Eestis hetkel leetrite vastu kaitsva MMR-vaktsiiniga vaktsineeritud laste osakaal alla 93 protsendi. Maailma terviseorganisatsiooni ehk WHO hinnangul on ühiskond suuremate puhangute eest kaitstud aga juhul, kui vaktsineerituse tase on vähemalt 95 protsenti. „Nii praegune vaktsineerituse tase kui teiste riikide epidemioloogiline olukord on loonud tingimused, kus leetrite puhangud Eestis on võimalikud ja ka tõenäolised.“

 

Selle aasta 30. detsembri seisuga on registreeritud 27 leetrite haigusjuhtu, neist 10 korral toimus nakatumine teistes riikides – kuuel korral Ukrainas ning ühel korral Venemaal, Egiptuses, Sri Lankal ja Araabia Ühendemiraatides. Kolmandik haigusjuhtudest oli seotud Ukrainaga.

Haigestunute vanus 2019. aastal on olnud 0 kuni 57 eluaastat, leetritesse on 2019. aastal haigestunud 5 last vanuses 0 kuni 11 eluaastat.

 

24 haigusjuhtu on registreeritud Harjumaal, kaks Tartumaal ja üks Pärnumaal.

 

Leetrid on väga nakkav haigus ning viiruse levikut saab piiritleda haigete varajase väljaselgitamisega, nende isoleerimise ja raviga. Oluline on kõikide lähikontaktsete väljaselgitamine, jälgimine inkubatsiooni perioodi jooksul ja vajadusel vaktsineerimine.

 

Leetrite esmasteks haigusnähtudeks on palaviku tõus, halb enesetunne, köha, nohu, silma sidekesta põletik ja valgusekartus. Mõne päeva pärast ilmub nahale iseloomulik lööve, mis algab kõrvade tagant ning levib edasi näole ja kaelale ning hiljem ülejäänud kehale. Leetritesse haigestunu on nakkusohtlik 4–5 päeva enne ja kuni 5 päeva pärast lööbe teket. Haiguse peiteaeg on kuni 21 päeva. Haigusel spetsiifilist ravi ei ole, leevendatakse vaid sümptomeid.

 

Rasedal on leetritesse haigestumisel immuunpuudulikkuse tõttu kõrgendatud risk raskekujulise haigusvormi tekkimiseks. Leetrid võivad lapseootel naisel põhjustada iseeneslikku aborti, loote enneaegset sündi või alakaalu.

 

Maailma terviseorganisatsiooni  ehk WHO andmetel on alates selle aasta algusest nakatunud Euroopas leetritesse enam kui 101 000 inimest.

Lisainfot leiab terviseameti vaktsineerimisteemaliselt lehelt www.vaktsineeri.ee/et/haigused-ja-vaktsiinid/haigused/leetrid