Uudised

Leetrite vastase kaitse annab kas vaktsineerimine või haiguse läbipõdemine. Haiguse ennetamiseks on olemas liitvaktsiin, millega vaktsineerimine annab lisaks leetritele kaitse ka punetiste ja mumpsi vastu. Piisav kaitse omandatakse pärast kahe vaktsiinidoosiga vaktsineerimist.

Novembris Indoneesia reisilt tagasi pöördunud 6-liikmelisest reisiseltskonnast kahel Harjumaal elaval inimesel diagnoositi leetrid. Tegemist oli täiskasvanutega, kes olid vaktsineeritud leetrite vastu ühe vaktsiinidoosiga, mis ei anna täit kaitset leetrite suhtes.

Täna sai laboratoorse kinnituse veel üks leetrite haigusjuht, kes oli ühe varem haigestunu pereliige. Täpsed andmed tema vaktsineerimise kohta puuduvad. 

Difteeria ja teetanuse liitvaktsiin on ainus täiskasvanutele suunatud tasuta vaktsiin, mida sellele vaatamata üleliia aktiivselt ei kasutata. 2014. aastal vaktsineeriti difteeria-teetanuse vastu 23 537 täiskasvanut, neist enamikku ehk 17 881 inimest vaktsineeriti traumapunktides alles pärast traumat või  saadud vigastust ehk enne potentsiaalse nakatumise ohtu. 

Tugev immuunsüsteem aitab kaitsta meie keha erinevate haigustekitajate eest. Immuunsüsteemi tööpõhimõtteks on tunda ära, jätta meelde ja asuda kiiresti võitlusesse haigustekitajatega, millega keha võib elu jooksul kokku puutuda. Millegipärast püsib visalt ringluses müüt, justkui vaktsineerimine nõrgestaks immuunsüsteemi. Tegelikkuses on vastupidi – vaktsineerimine hoopis aktiviseerib  immuunsüsteemi, võimaldades kaitsta keha pisikute eest, millega me varem pole kokku puutunud.

Vaktsineerimine on päästnud rohkem elusid kui ükski teine tervishoius rakendatud meede. Euroopa on olnud üsna lähedal eesmärgile likvideerida leetrid, kuid inimeste teadmatus ja suhtumise muutus on viinud viimastel aastatel hoopis leetritesse haigestumise kasvule. Seetõttu peab Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) oluliseks kõikide riikide panust vaktsiin-välditavate nakkuste kõrvaldamises.

Hetkel Eesti turult puuduv MMR vaktsiin (leetrid, punetised, mumps) täiskasvanutele jõuab Eestisse järgmisel nädalal ja hiljemalt reedel, 13. märtsil peaks see olema apteekides saadaval.

Leetrite vastast vaktsineerimist peaksid kaaluma täiskasvanud, kes ei ole leetreid põdenud ning keda ei ole MMR vaktsiiniga vaktsineeritud. Kaitse saamiseks tuleks vaktsineerida  MMR vaktsiini 2 doosiga vähemalt 4 nädalase intervalliga. Vaktsineerimist viivad läbi perearstid või pereõed või vaktsineerimiskabinetid.

2014. aastal suurenes mitmes Euroopa riigis haigestumine leetritesse, hulgaliselt uusi haigusjuhte on lisandunud ka käesoleval aastal.  Ajavahemikul jaanuar 2014. a kuni veebruar 2015. a registreeriti WHO Euroopa regioonis üle 23 000 leetrite haigusjuhu, enamik neist kuues riigis: Kõrgõzstan (7477), Gruusia (3191), Saksamaa (1091), Itaalia (1674), Bosnia ja Hertsegoviina (5524) ja Venemaa (3247).

„Lisaks perekoolidele oleme pidanud vaktsineerimise loenguid ka ämmaemanda ning õe erialaõppe tudengitele.  Oleme seisukohal, et arsti, ämmaemanda ja õe erialaõppes peaks vaktsineerimisele rohkem tähelepanu pöörama. Meie töörühma liikmed on läbinud  vaktsineerimisalase täiendkoolituse, meid on ette valmistanud Tartu Ülikooli Kliinikumi valdkonna erialaspetsialistid,“ ütles Õunap.

Foorumil arutatakse, kes ja miks kuuluvad gripi suhtes riskirühmadesse ning kuidas, miks ja millal tuleks riskirühmadesse kuuluvaid patsiente kaitsta. Eelmise gripihooaja kokkuvõte kinnitas, et tervise või vanuse mõttes riskirühmadesse kuuluvad inimesed on gripi suhtes kõige kaitsetumad. Gripi tõttu hospitaliseeriti möödunud aastal Eestis 376 inimest, neist 57 vajasid intensiivravi. Intensiivravi vajanutest 93-l protsendil oli kaasuvaid haigusi.

2014. a esimeses kvartalis nakatus Euroopa 28-s riigis leetritesse 6335 inimest. Nendest 83 protsenti haigestus neljas riigis – Venemaal (2590 inimest), Ukrainas (977 inimest), Gruusias (930 inimest) ja Itaalias (791 inimest), kusjuures haigestumus miljoni elaniku kohta oli suurim (218,7) Gruusias. Suurem osa haigestunutest olid leetrite vastu vaktsineerimata inimesed.