Uudised

Foorumil arutatakse, kes ja miks kuuluvad gripi suhtes riskirühmadesse ning kuidas, miks ja millal tuleks riskirühmadesse kuuluvaid patsiente kaitsta. Eelmise gripihooaja kokkuvõte kinnitas, et tervise või vanuse mõttes riskirühmadesse kuuluvad inimesed on gripi suhtes kõige kaitsetumad. Gripi tõttu hospitaliseeriti möödunud aastal Eestis 376 inimest, neist 57 vajasid intensiivravi. Intensiivravi vajanutest 93-l protsendil oli kaasuvaid haigusi.

2014. a esimeses kvartalis nakatus Euroopa 28-s riigis leetritesse 6335 inimest. Nendest 83 protsenti haigestus neljas riigis – Venemaal (2590 inimest), Ukrainas (977 inimest), Gruusias (930 inimest) ja Itaalias (791 inimest), kusjuures haigestumus miljoni elaniku kohta oli suurim (218,7) Gruusias. Suurem osa haigestunutest olid leetrite vastu vaktsineerimata inimesed.

Vaktsiini manustatakse immuniseerimiskava alusel suu kaudu kolm annust 2, 3 ja 4,5 kuu vanuselt.  Lapse hiliseim vaktsineerimisega alustamise aeg on 12. nädalat. Vaktsineerimine peab olema lõpuni viidud eelistatult 24. elunädalaks, kuid kõige hiljemalt 32. elunädalaks. 

Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) Rahvusvaheliste Tervise-eeskirjade Erakorraline Komitee tunnistas poliomüeliidi leviku maailmas rahvusvahelise tähtsusega rahvatervise erakorraliseks olukorraks ning soovitab sellega seoses reisijatel, kes plaanivad külastada järgmisi riike: Pakistan, Afganistan, Kamerun, Süüria, Iraak, Iisrael, Ekvatoriaal Guinea, Etioopia, Nigeeria või Somaalia kontrollida enda poliomüeliidivastase vaktsineerimise staatust.

Euroopa arvult üheksas immuniseerimisnädal (22.-26. aprill) keskendub seekord vaktsineerimisele läbi elu - imikueast kuni kõrge vanaduseni välja. Me ei pea riskima mõttetute haigestumistega või koguni surmajuhtudega ajal, mil nende haiguste vastu on olemas kaitse.

Viimase 10 aasta jooksul on Eestis vaktsiin välditavatesse haigustesse surnud 101 inimest, neist 46 inimest on viimase viie aasta andmetel surnud grippi.

Kuna nimetatud haigused ei ole meie hulgast kuhugi kadunud, siis tuletame noortele lastevanematele meelde, millega on tegu ja miks on haigestumise ennetamine nendesse vaktsiinvälditavatesse nakkushaigustesse oluline.

Rotaviirusnakkus on viiruslik haigus, mis põhjustab mao-peensoole põletikku (gastroenteriiti). Haigus on ägeda kuluga, millega kaasneb oksendamine, vesine kõhulahtisus ja palavik. Haigestuda võivad igas vanuses inimesed, kuid peamise haigestunute rühma moodustavad alla 5-aastased lapsed, kes vajavad rotaviirusnakkuse tõttu sageli  haiglaravi. Tegu on kõige sagedasema väikelaste hospitaliseerimist vajava vaktsiin-välditava haigusega Eestis. Raskematel juhtudel tekib väikelapsel eluohtlik dehüdratatsioon ehk veetustumine.

Oktoobris 2013 algas lastehalvatustõve ehk poliomüeliidi puhang Süürias, kus on 26. novembri seisuga avastatud 17 haigelt metsiku poliomüeliidi viiruse 1. tüüp, mis geneetiliste omaduste põhjal pärineb Egiptusest. Analoogsed poliomüeliidiviirused on levinud ka Pakistanis ja Palestiinas.

Süüria lastehalvatustõve puhangu põhjuseks on laste ja noorukite puudulik vaktsineerimine kodusõja tingimustes ja seetõttu suure immuunsuseta kontingendi kujunemine elanikkonna seas.

Selles piirkonnas ringlev metsik poliomüeliidiviirus on Lõuna-Aasia genotüüp, mis levis 2012. aastal Pakistanis ja Egiptuses Kairos.

Kuni käesoleva aasta septembrikuu keskpaigani ei ole Israelis esinenud lastehalvatustõve juhte inimeste seas. Augustikuus alustati kõikide kuni üheksa aasta vanuste laste vaktsineerimist lastehalvatustõve vastu, sest ainult elanike üldine tõhus immuunsusefoon tagab kaitse poliomüeliiti nakatumise vastu.

„Haigestumise tõusu ja puhangute tekkimise ohu ennetamiseks lastekollektiivides peaks kooliaasta alguses üle kontrollima kooli mineva lapse vaktsineerimised,“ tuletab meelde Terviseameti epidemioloogianõunik Kuulo Kutsar.