Uudised

Märkimisväärne haigestumiste langus vaktsiin-välditavatesse nakkushaigustesse on jätnud minevikku mitmed varem suuri haiguspuhanguid põhjustanud nakkushaigused. See võib olla üheks põhjuseks, miks on täna Euroopas ligi 650 000 last näiteks leetrite vastase kaitseta.  Seda ajal kui vaktsiin-välditavad nakkushaigused põhjustavad  jätkuvalt haigestumisi, tõsiseid tüsistusi, invaliidsust ja lõppevad isegi surmaga.

1. Immuniseerimine päästab elu

Aprillikuu viimast nädalat tähistatakse Euroopas traditsiooniliselt vaktsineerimise nädalana. Nädala eesmärgiks on juhtida tähelepanu maailmas levivatele ohtlikele nakkushaigustele, mille eest on meil võimalik ennast kaitsta.

Arvult kaheksas vaktsineerimisnädal keskendub seekord laste vaktsineerimisele – iga laps on oluline! Me ei pea riskima laste mõttetute haigestumistega ajal, mil nende vastu on olemas kaitse.

Kokku registreeriti 2013. aasta kolme kuuga 334 rotaviirusenteriidi haigusjuhtu (24,9 haigusjuhtu 100 000 elaniku kohta), nendest 81% moodustasid alla 5-aastased lapsed. Ka eelnevatel aastatel haigestusid enam kuni 5-aastased lapsed: 2010. aastal oli nende osakaal 84%; 2011. aastal – 86% ning 2012. aastal – 79%. 

Rotaviirusenteriit on kergesti leviv soolenakkushaigus, millele on iseloomulik sesoonne tõus talvel ja kevadel. Enim haigestuvad väikelapsed vanuses 6-36 kuud. Tavapärane on haiguse puhanguline esinemine.

Esimene teade marutõppe surnud inimese kohta Eestis pärineb Kullamaalt kiriku meetrikaraamatu sissekandest 1713. aastast ja viimane - 1986. aastast Järvamaalt, kui suri 10-aastane tüdruk.

Alates 2013. aastast on meningokoki B-serogrupi vastane vaktsiin (Bexsero) Eestis kättesaadav. Ravimiamet on kandnud selle Eesti ravimiregistrisse.

Käesoleva aasta suvel ilmus Terviseameti nõuniku Kuulo Kutsari raamat lastevanematele „Lapsevanemale vaktsineerimisest“.

Afganistanis ja Tšaadis on haigusetekitajaks olnud poliomüeliidiviiruse I tüüp ning Pakistanis ja Nigeerias poliomüeliidiviiruse I ja III tüüp.

2011. aastal oli maailmas 650 lastehalvatustõve juhtu – Pakistanis 198, Afganistanis 80, Nigeerias 62, Tšaadis 132, Kongo Demokraatlikus Vabariigis 93, Elevandiluurannikul 36, Nigeris 5, Hiinas 21, Guineas 3, Angolas 5, Malis 7, Kesk-Aafrika Vabariigis 4 ja Kongo Vabariigis, Gabonis, Indias, Keenias igaühes üks haigusjuht.

Enne leetrite vastase vaktsineerimise alustamist nakatus üle 90% kuni viieteist aasta vanustest lastest leetritesse. Maailmas suri aastas leetritesse üle kahe miljoni lapse ning kaotas nägemise kuni 60 000 last. Punetiste peamine oht seisneb selles, et kui vaktsineerimata naine nakatub raseduse algperioodil punetiste viirusega, võib kujuneda nn kaasasündinud punetiste sündroom, millega kaasneb loote surm või loote raskekujulised südame, silmade või sisekõrva kahjustused. Nii leetrite kui punetiste vastu on olemas efektiivne vaktsiin.

Kindlasti peaks neid riike külastavad inimesed eelnevalt kontrollima oma vaktsineerimise seisundit perearsti juures. Poolasse reisijatel oleks hea omada kaitset A-ja B-viirushepatiidi, teetanuse-difteeria ja puukentsefaliidi vastu. Ukrainas lisaks ka leetrite vastu.