Uudised

Käesoleva aasta suvel ilmus Terviseameti nõuniku Kuulo Kutsari raamat lastevanematele „Lapsevanemale vaktsineerimisest“.

Afganistanis ja Tšaadis on haigusetekitajaks olnud poliomüeliidiviiruse I tüüp ning Pakistanis ja Nigeerias poliomüeliidiviiruse I ja III tüüp.

2011. aastal oli maailmas 650 lastehalvatustõve juhtu – Pakistanis 198, Afganistanis 80, Nigeerias 62, Tšaadis 132, Kongo Demokraatlikus Vabariigis 93, Elevandiluurannikul 36, Nigeris 5, Hiinas 21, Guineas 3, Angolas 5, Malis 7, Kesk-Aafrika Vabariigis 4 ja Kongo Vabariigis, Gabonis, Indias, Keenias igaühes üks haigusjuht.

Enne leetrite vastase vaktsineerimise alustamist nakatus üle 90% kuni viieteist aasta vanustest lastest leetritesse. Maailmas suri aastas leetritesse üle kahe miljoni lapse ning kaotas nägemise kuni 60 000 last. Punetiste peamine oht seisneb selles, et kui vaktsineerimata naine nakatub raseduse algperioodil punetiste viirusega, võib kujuneda nn kaasasündinud punetiste sündroom, millega kaasneb loote surm või loote raskekujulised südame, silmade või sisekõrva kahjustused. Nii leetrite kui punetiste vastu on olemas efektiivne vaktsiin.

Kindlasti peaks neid riike külastavad inimesed eelnevalt kontrollima oma vaktsineerimise seisundit perearsti juures. Poolasse reisijatel oleks hea omada kaitset A-ja B-viirushepatiidi, teetanuse-difteeria ja puukentsefaliidi vastu. Ukrainas lisaks ka leetrite vastu.

Aprillikuu viimast nädalat on traditsiooniliselt tähistatud Euroopa vaktsineerimise nädalana, mille eesmärgiks on juhtida tähelepanu elu ja tervise kaitsmise vajadusele maailmas levivate ohtlike nakkushaiguste vastu.  

Käesoleva aasta vaktsineerimisnädala tegevused keskenduvad riikide immuniseerimiskavade täitmise toetamisele, leetrite leviku piiramisele ja  „10 aastat poliomüeliidi vaba Euroopat“ tähistamisele.

Ees seisavad aia-ja koristustööd, kus kokkupuudet mulla, kõdu või jäätmetega pole võimalik vältida. Harva mõeldakse sellele, et väärt kraamis võib leiduda teetanust põhjustava bakteri eoseid.

Terviseameti epidemioloogianõuniku Kuulo Kutsari sõnul tuleb haigustekitaja eoste organismi sattumisega alati arvestada, kui inimene on vigastanud nahka—olgu need marrastused, pinnud nahas või loomahammustused, rääkimata lõike-, torke-ja rebimishaavadest.

2012 aasta esimeses kvartalis kinnitati 29 A-viirushepatiiti haigestumist, neist Viljandimaal 23, Raplamaal ja Tallinnas kaks ning Jõgeva- ja Järvamaal üks juht. Raplamaa haigestumised ei olnud seotud Viljandimaalt alguse saanud haiguspuhanguga.

2011. aastal suurenes mitmes Euroopa riigis haigestumine leetritesse, hulgaliselt uusi haigusjuhte on lisandunud ka 2012 aastal.

Eestis on läkaköha haigestumine viimastel aastatel oluliselt kasvanud ning samaaegselt on järjest kasvanud noorukite ja täiskasvanute osakaal haigestunutest. Aastatel 2006-2010 tõusis registreeritud läkaköha haigestunute arv 153-lt 1295-le. Kui 1999. a oli läkaköhasse haigestunute keskmine vanus Eestis 8,6 aastat, siis 2009. a oli see 20,9 aastat.

1. jaanuaril 2012. a jõustub uus riiklik immuniseerimiskava. Uue immuniseerimiskavaga viiakse sisse noorukite, vanuses 15-17. aastat, revaktsineerimine läkaköha vastu. Võrreldes kehtiva immuniseerimiskavaga asendatakse seega noorukite revaktsineerimisel difteeria-teetanuse (dT) vaktsiin difteeria-teetanuse-läkaköha (dTpa) vaktsiiniga. 17-aastaste revaktsineerimine jätkub üleminekuperioodi lõpuni, st veel 2012. aastal. Alates 2013. aastast jätkatakse üksnes 15-16. aastaste noorukite revaktsineerimist.