Uudised

Aprillikuu viimast nädalat on traditsiooniliselt tähistatud Euroopa vaktsineerimise nädalana, mille eesmärgiks on juhtida tähelepanu elu ja tervise kaitsmise vajadusele maailmas levivate ohtlike nakkushaiguste vastu.  

Käesoleva aasta vaktsineerimisnädala tegevused keskenduvad riikide immuniseerimiskavade täitmise toetamisele, leetrite leviku piiramisele ja  „10 aastat poliomüeliidi vaba Euroopat“ tähistamisele.

Ees seisavad aia-ja koristustööd, kus kokkupuudet mulla, kõdu või jäätmetega pole võimalik vältida. Harva mõeldakse sellele, et väärt kraamis võib leiduda teetanust põhjustava bakteri eoseid.

Terviseameti epidemioloogianõuniku Kuulo Kutsari sõnul tuleb haigustekitaja eoste organismi sattumisega alati arvestada, kui inimene on vigastanud nahka—olgu need marrastused, pinnud nahas või loomahammustused, rääkimata lõike-, torke-ja rebimishaavadest.

2012 aasta esimeses kvartalis kinnitati 29 A-viirushepatiiti haigestumist, neist Viljandimaal 23, Raplamaal ja Tallinnas kaks ning Jõgeva- ja Järvamaal üks juht. Raplamaa haigestumised ei olnud seotud Viljandimaalt alguse saanud haiguspuhanguga.

2011. aastal suurenes mitmes Euroopa riigis haigestumine leetritesse, hulgaliselt uusi haigusjuhte on lisandunud ka 2012 aastal.

Eestis on läkaköha haigestumine viimastel aastatel oluliselt kasvanud ning samaaegselt on järjest kasvanud noorukite ja täiskasvanute osakaal haigestunutest. Aastatel 2006-2010 tõusis registreeritud läkaköha haigestunute arv 153-lt 1295-le. Kui 1999. a oli läkaköhasse haigestunute keskmine vanus Eestis 8,6 aastat, siis 2009. a oli see 20,9 aastat.

1. jaanuaril 2012. a jõustub uus riiklik immuniseerimiskava. Uue immuniseerimiskavaga viiakse sisse noorukite, vanuses 15-17. aastat, revaktsineerimine läkaköha vastu. Võrreldes kehtiva immuniseerimiskavaga asendatakse seega noorukite revaktsineerimisel difteeria-teetanuse (dT) vaktsiin difteeria-teetanuse-läkaköha (dTpa) vaktsiiniga. 17-aastaste revaktsineerimine jätkub üleminekuperioodi lõpuni, st veel 2012. aastal. Alates 2013. aastast jätkatakse üksnes 15-16. aastaste noorukite revaktsineerimist.

Bruce Beutleri ja Jules Hoffmanni teadustööd tunnustati selliste valguretseptorite avastamise eest, mis võivad siduda baktereid ja teisi haigustekitavaid mikroorganisme ning aktiveerida organismi loomuliku immuunsüsteemi talitluse.

Dr B. Beutler on La Jolla (Kalifornia) Scrippsi Teadusliku Uurimise Instituudi geneetika ja immunoloogia professor.  Dr J. Hoffmann on Strasbourgi (Prantsusmaa) Rahvusliku Teadusuuringute Keskuse professor ja vanemteadur.

Käesoleva aasta augustist alates on Viljandis ja Viljandimaal kinnitatud 52 kollatõppe haigestumise juhtu, lisaks veel 12 haigestumist, mis on Viljandiga seotud, neist 8 Tallinnas, üks Tartu-, Harju-, Rapla- ja Pärnumaal. Kokku on Eestis aasta algusest registreeritud  71 kollatõppe haigestumist.

Haigestunute hulgas võib leida kõikide vanusrühmade esindajaid: eelkooliealised- ja koolilapsed, üliõpilased, töölised, töötud, kodused ja pensionärid.  

Koos Eestis esineva A-viirushepatiidi puhanguga on kasvanud nõudlus A-viirushepatiidi vastase vaktsineerimise suhtes.

Seoses sellega juhib Terviseamet elanikkonna tähelepanu järgmistele asjaoludele:

1. Vaktsineerimine A-viirushepatiidi vastu on näidustatud kõigile Eesti elanikele, kes ei ole varem vaktsineeritud ega põdenud A-viirushepatiiti, eeskätt:

Möödunud nädalal (19.-25. september) lisandus Eestis 13 uut A-viirushepatiidi haigusjuhtu, neist üheksa juhtu kinnitati Viljandimaal, kaks Pärnus ning Tallinnas ja Raplas üks. Kõik väljaspool Viljandit registreeritud haigestunud olid nakatunud tõenäoliselt Viljandis.

Aasta algusest on Eestis kinnitatud kokku 62 A-viirushepatiidi ehk kollatõve haigusjuhtu, enamik haigusjuhtudest on alates augustist registreeritud  Viljandimaal (44) või on olnud Viljandiga seotud (12).