Teadus ja tehnoloogia on andnud meie käsutusse mõjusa vahendi võitlemaks nakkushaigustega.
Vahendi, mis tagab tervise täna ja aastateks ette. Vaktsineerimisega kaitseb inimene nii enda, lähedaste kui ka paljude teiste tervist. Mida vähem on haigustel kandepinda, seda tagasihoidlikum on nende levik.
Siit leiad info vaktsineerimispunktide kohta.
Ajalooline ja hariv näitus “Jälle need nakkushaigused! Sajandi jagu haiguspuhanguid ja ravi” annab põhjaliku ülevaate 20. sajandi tõsisematest nakkushaigustest, nende levikust ning tervishoiusüsteemi arengust. Näitus annab võimaluse tutvuda ajalooliste plakatite, fotode ja meditsiinivahenditega, mis aitavad mõista, kuidas ühiskond on läbi aegade nakkushaigustega võidelnud.
Terviseamet tuletab meelde, et A-viirushepatiidi e kollatõve puhul on tegemist maksapõletikuga, mida põhjustab A-hepatiidi viirus (HAV). Viljandis ringleva viiruse ühine levikutee pole selgunud.
Enamus leetrite juhtudest on esinenud Prantsusmaal 7324, Hispaanias 659, Makedoonias 623, Rumeenias 465, Šveitsis 405, Ühendkuningriigis 352, Usbekistanis 316, Saksamaal 276, Serbias 221, Belgias 193, Itaalias 174, Bulgaarias 127 jm. Kasahstanis (30 juhtu), Kõrgõstanis (46 juhtu) ja Venemaal (76 juhtu) esinenud leetrite puhangud on seotud Usbekistanis 2010. aastal alanud leetrite puhanguga.
Euroopas domineerivalt levinud leetrite viiruse genotüüp on D4 (Prantsusmaal, Ühendkuningriigis, Belgias, Hollandis, Taanis, Saksamaal).
Enamik haigusjuhte esines: Bulgaarias (72%), Prantsusmaal (17%), Saksamaal ja Itaalias. Ühtegi haigusjuhtu ei registreeritud Tsehhi Vabariigis, Eestis, Ungaris, Islandis, Leedus, Lätis, Luksemburgis, Maltal ja Slovakkias.
73% haigestunutest olid vaktsineerimata, 10% haigestunutest olid vaktsineeritud ühe doosiga, 2% olid vaktsineeritud rohkem kui ühe doosiga ning 15% haigestunutest oli vaktsineerimisstaatus teadmata.
13% haigestunutest moodustasid kuni 1-aastased lapsed, 23% olid 1-4-aastased lapsed, 45% 5-19 lapsed ja 19% täiskasvanud.