Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.
Vaegnägijatele
Laste vaktsineerimine

Iga lapse organismi kaitseb immuunsüsteem. Meie võimuses on seda süsteemi tema eripärasid arvestades tugevamaks muuta. Lapsena saadud vaktsiinide toel suudab keha edaspidi edukalt võidelda haigusetekitajatega ning ennast iseseisvalt kaitsta.

Loe edasi
Täiskasvanutele

Täiskasvanu puutub iga päev kokku tuhandete haigusetekitajatega. Nende eest pakub kaitset immuunsüsteem, mis töötab pidevalt ja märkamatult. Vaktsineerimine aitab organismil ohte ära tunda ja neile vastu astuda.

Loe edasi
Lähen vaktsineerima

Teadus ja tehnoloogia on andnud meie käsutusse mõjusa vahendi võitlemaks nakkushaigustega.

Vahendi, mis tagab tervise täna ja aastateks ette. Vaktsineerimisega kaitseb inimene nii enda, lähedaste kui ka paljude teiste tervist. Mida vähem on haigustel kandepinda, seda tagasihoidlikum on nende levik.

Siit leiad info vaktsineerimispunktide kohta.

Loe edasi

Kes ja millal peaks mõtlema leetrite vastase kaitse uuendamisele?

10. Dets 2015

Leetrite vastase kaitse annab kas vaktsineerimine või haiguse läbipõdemine. Haiguse ennetamiseks on olemas liitvaktsiin, millega vaktsineerimine annab lisaks leetritele kaitse ka punetiste ja mumpsi vastu. Piisav kaitse omandatakse pärast kahe vaktsiinidoosiga vaktsineerimist.

Hetkel kehtiva immuniseerimiskava järgi hakati lapsi vaktsineerima  leetrite, mumpsi ja punetiste vastase vaktsiiniga (MMR)  alates 1994. aastast. Mis tähendab, et kõiki lapsi vaktsineeritakse nimetatud haiguste vastu esimest korda üheaastaselt  ja kordusvaktsineerimine toimub 13-aastaselt. Tõsi, selle kava rakendamise esimestel aastatel (1994-1996) viidi kordusvaktsineerimine läbi 12-aasta vanustel lastel, aga see muudatus on tühine ega vääri eraldi esiletõstmist.

Esimene vaktsineerimine annab piisava kaitse 85-90-le protsendile vaktsineeritutest, pärast teise annusega vaktsineerimist tekib kaitse 99-l protsendil. Täieliku vaktsineerimise järgse immuunsuse kestus on vähemalt 26-33 aastat. Seega annab vaktsineerimine pikaajalise kaitse, kuid ei pruugi olla elukestev. 

Leetrite vastase vaktsineerimise ajalugu Eestis

Leetrite vastase vaktsineerimisega alustati Eestis 1964. aastal, aga esimestel aastatel ei olnud tegu mass-vaktsineerimisega, vaktsineeriti suuremates linnades elavaid lapsi teatud valikukriteeriumite alusel. Lapsi vaktsineeriti siis ühekordsete doosidega leetrite monovaktsiiniga.

Teada on, et 1972. aastaks oli vaktsineerimisega hõlmatus kuni 8-aastaste laste seas rohkem kui 86 protsenti.

Ühe-doosiline leetrite vaktsiin oli kasutusel kuni aastani 1980. Pärast seda hakati lapsi vaktsineerima kahe vaktsiinidoosiga – esimest korda 1,5-aastaseid ja teist korda 6-aastaseid lapsi. Kuigi siin võis jälle olla erandeid, sest linnades elavaid lapsi uuriti eelnevalt seroloogiliselt ja revaktsineerimine ainult neid, kellel kaitsvad antikehad leetrite vastu puudusid. Maapiirkondades vaktsineriti teise vaktsiinidoosiga kõiki lapsi.

Alates aastast 1987 hakati kõiki lapsi vaktsineerima leetrite vastu kahe vaktsiinidoosiga. Esimene vaktsineerimine toimus 12-kuuselt ja kordusvaktsineerimine tehti vahetult enne kooli. 

Täiskasvanute vaktsineerimise vajadus täna

Täiskasvanutel, kes ei ole leetreid põdenud ja kes ei ole vaktsineeritud või ei oma andmeid oma vaktsineerimise kohta,  soovitame lasta end vaktsineerida kahe MMR vaktsiinidoosiga. Kahe vaktsineerimise vaheline aeg peaks olema vähemalt üks kuu.

Need, kes teavad, et nad on vaktsineeritud leetrite vastu, aga mitte rohkem kui ühe doosiga, kes reisivad palju, kelle peres on immuunpuudulikke või kes töötavad tervishoiuasutustes, neil soovitame end revaktsineerida, ehk kaitset uuendada ja tugevdada teise vaktsiinidoosiga. 

Vastunäidustused

MMR vaktsiin on vastunäidustatud rasedatele. Naised, kes on end MMR-i vastu vaktsineerinud või kaitset uuendanud,  peaksid hoiduma rasestumisest vaktsineerimisele järgneva kuu jooksul või perioodil, mida soovitab arst.

Kus saab vaktsineerida?

MMR vaktsiin on olemas ja tasuta kõikide laste jaoks. Kui laps on vaktsineerimata või on vaktsineerimist edasi lükatud, siis oleks soovitav minna vaktsineerima esimesel võimalusel. Vaktsineerida saab sõltuvalt lapse vanusest kas perearsti või kooli tervishoiutöötaja juures.

Täiskasvanud saavad vaktsineerida kas vaktsineerimiskabinetis või perearsti juures. Mõistlik oleks eelnevalt aeg kokku leppida ja täpsustada vaktsiinivaru. Täiskasvanute jaoks on vaktsineerimine tasuline.

Hinnakirja leiad Nakkuskliiniku lehelt