Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.
Vaegnägijatele
Laste vaktsineerimine

Iga lapse organismi kaitseb immuunsüsteem. Meie võimuses on seda süsteemi tema eripärasid arvestades tugevamaks muuta. Lapsena saadud vaktsiinide toel suudab keha edaspidi edukalt võidelda haigusetekitajatega ning ennast iseseisvalt kaitsta.

Loe edasi
Täiskasvanutele

Täiskasvanu puutub iga päev kokku tuhandete haigusetekitajatega. Nende eest pakub kaitset immuunsüsteem, mis töötab pidevalt ja märkamatult. Vaktsineerimine aitab organismil ohte ära tunda ja neile vastu astuda.

Loe edasi
Lähen vaktsineerima

Teadus ja tehnoloogia on andnud meie käsutusse mõjusa vahendi võitlemaks nakkushaigustega.

Vahendi, mis tagab tervise täna ja aastateks ette. Vaktsineerimisega kaitseb inimene nii enda, lähedaste kui ka paljude teiste tervist. Mida vähem on haigustel kandepinda, seda tagasihoidlikum on nende levik.

Siit leiad info vaktsineerimispunktide kohta.

Loe edasi

Gripiblogi, 14 nädal (30.03 – 05.04): gripp näitab taandumise märke, ülemiste hingamisteede nakkused levivad jõudsalt

09. aprill 2020

pilt: tabletid ja kraadiklaas

Ajavahemikul 30. märtsist 5.aprillini pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arsti juurde 6 215 inimest, neist veidi üle veerandi juhtudel olid haigestunuteks lapsed. Kõige rohkem oli arstile pöördunute seas on inimesi vanuses 30-64 ja vanemaealisi patsiente.

 

Viimase kolme nädala jooksul on ülemiste hingamisteede nakkustesse nakatunute arv kasvanud 30 protsendi võrra. Terviseameti gripikeskuse peaspetsialisti Olga Sadikova hinnangul võib siin põhjust otsida tõenäoliselt selles, et üldpildis on sagenenud patsientide pöördumine perearsti poole ägedate respiratoorsete nähtude tõttu seoses COVID-19 kahtluse ja testimise vajadusega või ka vajadusega vormistada haigusleht kontaktsetele.

 

Suure tõenäosusega said ülemiste hingamisteede viirushaiguse diagnoosi nii need inimesed, kes olid kontaktis COVID patsientiga ja pidid püsima isoleerituna kodus kui ka need, kes haigestusid ükskõik milliste respiratoorsete nähtude või palavikuga, kuid laboratoorset uuringut  SARS-COV-2 tuvastamiseks ei ole teostatud või osutus negatiivseks,“ selgitas Sadikova.
 

Gripp näitab taandumise märke

Grippi haigestumus on ajavahemikus 30.03-05.04 olnud langustrendis, vähenedes eelneva nädalaga võrreldes 26 protsenti. Laboratoorse kinnituse said 4 gripiviirust, neist 2 olid A- ja 2 B-gripiviirused. Gripilaadsete haiguste arv on valdavalt seotud RS-viirusega. Grippi haigestumuse intensiivsust võib hinnata madalaks, kuid gripiviirusega seotud haigusjuhte registreeritakse endiselt üle Eesti.

 

Peaspetsialist Olga Sadikova sõnul tuleb aga silmas pidada, et kuigi laboratoorselt kinnitatud ägedate respiratoorsete haiguste juhtude arv on märkimisväärselt langenud, on see eeskätt seotud olukorraga, kus inimesed pöörduvad arstide poole pigem telefoni või e-maili teel. Nõnda ei pruugi laboristatistika peegeldada tegelikku haigestumiste hulka.

 

Tervise- ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse andmetel lisandub jätkuvalt haiglaravi vajavaid haigestunuid. Hooaja algusest on gripi tõttu haiglasse sattunud 569 patsienti, neist üle 54 protsendi olid tööealised või vanemad. Kahjuks tuleb tõdeda, et hospitaliseerimiste juurekasv tuleneb eelkõige vanemaealiste patsientide tõusnud grippi haigestumist. 

 

Paraku peab aga sel nädalal teatama ka ühest surmaga lõppenud gripijuhtumist. Kuue haigla andmete põhjal on hooajal on intensiivravi osakonda sattunud 21 inimest, neist on gripi tõttu surnud 12 inimest, noorim neist 9 kuune, vanim 85 aastane. Kõik kuulusid riskirühmadesse.