Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.
Vaegnägijatele
Laste vaktsineerimine

Iga lapse organismi kaitseb immuunsüsteem. Meie võimuses on seda süsteemi tema eripärasid arvestades tugevamaks muuta. Lapsena saadud vaktsiinide toel suudab keha edaspidi edukalt võidelda haigusetekitajatega ning ennast iseseisvalt kaitsta.

Loe edasi
Täiskasvanutele

Täiskasvanu puutub iga päev kokku tuhandete haigusetekitajatega. Nende eest pakub kaitset immuunsüsteem, mis töötab pidevalt ja märkamatult. Vaktsineerimine aitab organismil ohte ära tunda ja neile vastu astuda.

Loe edasi
Lähen vaktsineerima

Teadus ja tehnoloogia on andnud meie käsutusse mõjusa vahendi võitlemaks nakkushaigustega.

Vahendi, mis tagab tervise täna ja aastateks ette. Vaktsineerimisega kaitseb inimene nii enda, lähedaste kui ka paljude teiste tervist. Mida vähem on haigustel kandepinda, seda tagasihoidlikum on nende levik.

Siit leiad info vaktsineerimispunktide kohta.

Loe edasi
Unustatud nakkushaiguste rändnäitus

Ajalooline ja hariv näitus “Jälle need nakkushaigused! Sajandi jagu haiguspuhanguid ja ravi” annab põhjaliku ülevaate 20. sajandi tõsisematest nakkushaigustest, nende levikust ning tervishoiusüsteemi arengust. Näitus annab võimaluse tutvuda ajalooliste plakatite, fotode ja meditsiinivahenditega, mis aitavad mõista, kuidas ühiskond on läbi aegade nakkushaigustega võidelnud.

Loe edasi

Nädala jooksul lisandus 202 gripi ja 1726 COVID-19 juhtu

20. aprill 2023

Nädala jooksul lisandus 202 gripi ja 1726 COVID-19 juhtu

 

15. nädalal haigestus ägedatesse respiratoorsetesse nakkustesse 3184 inimest, 38,4% nendest olid lapsed. Ägedate respiratoorsete viirushaiguste üldine haigestumus kasvas 39% võrra.

 

Grippi haigestumus kasvas 34% võrra eelmise nädalaga võrreldes. Grippi haigestunutest  44,6% olid kuni 15aastased lapsed. Ägedate ülemiste hingamisteede respiratoorsete nakkuste valimipõhise haigestumise intensiivsust saab hinnata keskmiseks, gripi ja SARS-CoV-2 viiruste levikut laialdaseks.

 

Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) andmetel vajas viimastel nädalatel gripi tõttu haiglaravi 26 patsienti. Hooaja algusest on kokku gripi tõttu hospitaliseeritud 1247 inimest. Neist 68,4% on olnud üle 50aastased, kuni 4aastased lapsed moodustavad 16,2%. Viimastel nädalatel kasvas hospitaliseerimisvajadus 5-9aastaste laste seas. Gripi tõttu hospitaliseeritute arv püsib stabiilsena eelmise nädalaga võrreldes, kuid põhitrend on aeglases languses. Viirus levib edasi lainetena, oluliste suurenemisteta või vähenemiseta. Tervise Arengu Instituudi surma põhjuste registri lõplikult valideeritud andmetel on gripi tõttu surnud sel hooajal 61 inimest vanuses 9-97.

 

Nädala jooksul kinnitati 1726 COVID-19 juhtu. Haigestumus on suurenenud peaaegu kõikides vanusrühmades. Eelmise nädalaga võrreldes langes hoolekandeasutustes registreeritud kollete arv, kuid tõusis nendes tuvastatud haigete arv. Kokku registreeriti 63 uut nakatunud klienti, mis moodustas 3,65% kõigist selle nädala haigusjuhtudest.

 

Kolmapäevahommikuse seisuga oli haiglas 139 COVID-19 patsienti, kellest 63 vajasid haiglaravi sümptomaatilise COVID-19 tõttu. Eelmise nädala jooksul suri seitse COVID-19 patsienti vanuses 65-88 ja neil kõigil olid rasked kaasuvad haigused.

Kuna on palju suhteliselt kergeid ja asümptomaatilisi COVID-19 vorme, siis levib viirus edasi suure tõenäosusega varjatult, ilma oluliste tõusude või langusteta.

 
Terviseamet tuletab meelde, et positiivse COVID-19 testi korral tuleb ühendust võtta oma perearsti või perearsti nõuandeliiniga 1220. Haigustunnuste ilmnemisel palume mitte minna haigla erakorralise meditsiini osakonda ega perearsti vastuvõtule, vaid esmalt küsida ravisoovitused ning juhised telefoni teel. Isolatsioon lõppeb, kui COVID-19 iseloomulike sümptomite algusest on möödunud vähemalt viis päeva ja viimase ööpäeva jooksul pole olnud palavikku ja muud sümptomid on taandumas.