Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.
Vaegnägijatele
Laste vaktsineerimine

Iga lapse organismi kaitseb immuunsüsteem. Meie võimuses on seda süsteemi tema eripärasid arvestades tugevamaks muuta. Lapsena saadud vaktsiinide toel suudab keha edaspidi edukalt võidelda haigusetekitajatega ning ennast iseseisvalt kaitsta.

Loe edasi
Täiskasvanutele

Täiskasvanu puutub iga päev kokku tuhandete haigusetekitajatega. Nende eest pakub kaitset immuunsüsteem, mis töötab pidevalt ja märkamatult. Vaktsineerimine aitab organismil ohte ära tunda ja neile vastu astuda.

Loe edasi
Lähen vaktsineerima

Teadus ja tehnoloogia on andnud meie käsutusse mõjusa vahendi võitlemaks nakkushaigustega.

Vahendi, mis tagab tervise täna ja aastateks ette. Vaktsineerimisega kaitseb inimene nii enda, lähedaste kui ka paljude teiste tervist. Mida vähem on haigustel kandepinda, seda tagasihoidlikum on nende levik.

Siit leiad info vaktsineerimispunktide kohta.

Loe edasi

Gripiblogi, 46. nädal: haigestumine viirusnakkustesse kasvab

19. Nov 2020

ravimid

Perioodil 9.-15. november pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 3 124 inimest, kolmandik pöördumistest olid seotud laste haigestumistega.

 

Ägedate respiratoorsete viirusnakkuste tõttu pöördub arstide poole üha rohkem inimesi, kuid ühtegi gripiviirust Eestis veel kinnitatud ei ole. Terviseameti gripikeskuse peaspetsialist Eliisa Metsoja sõnul ei ole tänu kogu Euroopas kehtestatud karmidele koroonavastastele meetmetele nagu reisipiirangud, distantsi hoidmine ja maskikandmine veel gripp pääsenud levima. “Oluline on jätkata samas vaimus -  nii saame piirata nii COVID-19 kui ka gripi levikut,“ ütles Metsoja.

 

Kõige enam registreeritud pöördumisi on Tallinnas ja Tartumaal. Domineerivaks viiruseks on rinoviirus.

 

Haigestumine Euroopa regioonis

Euroopa gripiseire võrgustiku andmetel on Euroopa Liidus grippi haigestumise intensiivsus jätkuvalt madal. Registreeritud gripiviiruse juhud on avastatud juhuslikult, mitte-sentinell allikatest (näiteks haiglad, koolid, esmatasandi hooldusasutused, mis ei ole seotud sentinellide jälgimisega, või hooldekodud ja muud asutused). 45/2020 nädala jooksul ei olnud ühtegi hospitaliseeritud isikut, kellel oleks laboratoorselt kinnitatud gripp. COVID-19 viiruse vastaste tõrjemeetmete laialdane rakendamine on vähendanud suurel määral gripiviiruse levikut ja sellesse nakatumist, kuid sellegi poolest ei tohi kaotada valvsust oma tervisekäitumise üle.

 

Ülemiste hingamisteede viirusnakkuse tunnused on üldjuhul nohu, köha, kurguvalu ja palavik. Paljudel juhtudel põetakse haigus läbi kergelt, väikese palaviku ja eriliste sümptomiteta. Kliinilise pildi järgi, millise konkreetse viirusega tegu, on raske eristada. Selle saab täpselt kindlaks määrata vaid viroloogialaboris. Üldjuhul piirduvad haigusnähud ülemiste hingamisteedega - nohu, köha ja väike palavik. Kuid nagu gripi puhul võib ka paragripi, RSV ja adenoviiruste nakkuse korral tekkida kopsupõletik. Sümptomid võivad ulatuda ülemiste hingamisteede põletikust kuni kopsupõletikuni, eriti lastel. Spetsiifiline ravi puudub. Vajadusel kasutatakse haigusnähte leevendavat, toetavat ravi - palaviku alandamine, valuvaigistid, rohke vedeliku joomine, hingamist kergendavad ravimid.

 

Rinoviirustele on iseloomulikud aevastamine, nohu, vahel esineb ka valulik kurk. Lastel võivad lisanduda köha ja palavik. Rinoviirused on umbes 30-40% täiskasvanutel esinevate nn külmetushaiguste põhjuseks