Accessibility
viirus
COVID-19

Estonia has set itself the aim of making the COVID-19 vaccination available to all Estonian residents in 2021, and to achieving the vaccination of the highest possible share of the population. It is very important to protect the most vulnerable residents in Estonia and those individuals who are included in risk groups.

Read more
Vaccinating children

The body of each child is protected by their immune system. It is in our power to strengthen this system even more, taking into account the characteristics of a child’s immune system.

Read more
Vaccination of adults

An average adult is exposed to thousands of pathogens daily. The immune system, which works continuously and imperceptibly, protects the body from those pathogens.

Read more
For healthcare workers

Healthcare workers professionals play a very important role in conducting vaccination. The information and explanations received from them affect people's decisions, and the feedback and statistics collected help direct vaccination policies.

Read more

Gripiblogi, 46. nädal: haigestumine viirusnakkustesse kasvab

19. Nov 2020

ravimid

Perioodil 9.-15. november pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 3 124 inimest, kolmandik pöördumistest olid seotud laste haigestumistega.

 

Ägedate respiratoorsete viirusnakkuste tõttu pöördub arstide poole üha rohkem inimesi, kuid ühtegi gripiviirust Eestis veel kinnitatud ei ole. Terviseameti gripikeskuse peaspetsialist Eliisa Metsoja sõnul ei ole tänu kogu Euroopas kehtestatud karmidele koroonavastastele meetmetele nagu reisipiirangud, distantsi hoidmine ja maskikandmine veel gripp pääsenud levima. “Oluline on jätkata samas vaimus -  nii saame piirata nii COVID-19 kui ka gripi levikut,“ ütles Metsoja.

 

Kõige enam registreeritud pöördumisi on Tallinnas ja Tartumaal. Domineerivaks viiruseks on rinoviirus.

 

Haigestumine Euroopa regioonis

Euroopa gripiseire võrgustiku andmetel on Euroopa Liidus grippi haigestumise intensiivsus jätkuvalt madal. Registreeritud gripiviiruse juhud on avastatud juhuslikult, mitte-sentinell allikatest (näiteks haiglad, koolid, esmatasandi hooldusasutused, mis ei ole seotud sentinellide jälgimisega, või hooldekodud ja muud asutused). 45/2020 nädala jooksul ei olnud ühtegi hospitaliseeritud isikut, kellel oleks laboratoorselt kinnitatud gripp. COVID-19 viiruse vastaste tõrjemeetmete laialdane rakendamine on vähendanud suurel määral gripiviiruse levikut ja sellesse nakatumist, kuid sellegi poolest ei tohi kaotada valvsust oma tervisekäitumise üle.

 

Ülemiste hingamisteede viirusnakkuse tunnused on üldjuhul nohu, köha, kurguvalu ja palavik. Paljudel juhtudel põetakse haigus läbi kergelt, väikese palaviku ja eriliste sümptomiteta. Kliinilise pildi järgi, millise konkreetse viirusega tegu, on raske eristada. Selle saab täpselt kindlaks määrata vaid viroloogialaboris. Üldjuhul piirduvad haigusnähud ülemiste hingamisteedega - nohu, köha ja väike palavik. Kuid nagu gripi puhul võib ka paragripi, RSV ja adenoviiruste nakkuse korral tekkida kopsupõletik. Sümptomid võivad ulatuda ülemiste hingamisteede põletikust kuni kopsupõletikuni, eriti lastel. Spetsiifiline ravi puudub. Vajadusel kasutatakse haigusnähte leevendavat, toetavat ravi - palaviku alandamine, valuvaigistid, rohke vedeliku joomine, hingamist kergendavad ravimid.

 

Rinoviirustele on iseloomulikud aevastamine, nohu, vahel esineb ka valulik kurk. Lastel võivad lisanduda köha ja palavik. Rinoviirused on umbes 30-40% täiskasvanutel esinevate nn külmetushaiguste põhjuseks