Vaegnägijatele
Laste vaktsineerimine

Iga lapse organismi kaitseb immuunsüsteem. Meie võimuses on seda süsteemi tema eripärasid arvestades tugevamaks muuta.

Loe edasi
Täiskasvanutele

Täiskasvanu puutub iga päev kokku tuhandete haigusetekitajatega. Nende eest pakub kaitset immuunsüsteem, mis töötab pidevalt ja märkamatult. Vaktsineerimine aitab organismil ohte ära tunda ja neile vastu astuda.

Loe edasi
Tervishoiutöötajatele

Tervishoiutöötajatel on väga oluline roll vaktsineerimise elluviimisel. Neilt saadud info ja selgitused mõjutavad inimeste otsuseid ning kogutud tagasiside ja statistika aitavad suunata vaktsineerimispoliitikat.

Loe edasi
Reisivaktsineerimine ja profülaktika

Nakkushaiguste vältimiseks peaksid riskipiirkondadesse sõitjad pöörduma vähemalt 4 nädalat enne reisi algust oma perearsti poole või reisimeditsiini kabinetti tervisekontrolliks ja vajadusel ka vaktsineerimiseks.

Loe edasi

Täna tähistatakse ülemaailmset HPV ehk inimese papilloomiviiruse teadvustamise päeva

Haigla pilt

4. märtsil tähistatava HPV teadvustamise päeva eesmärk on rääkida inimese papilloomiviirustest, nendega seotud haigustest ning ennetamisest läbi vaktsineerimise.

 

 „HPV on inimeselt-inimesele leviv viirus, millega nakatub elu jooksul ligi 80% inimestest. Mõned papilloomiviiruse tüübid võivad põhjustada pahaloomuliste kasvajate teket genitaalpiirkonnas ning suuõõnes. Emakakaelavähk moodustab 80%  inimese papilloomiviirustest tingitud kasvajatest. Papilloomiviiruse tüübid HPV 16 ja 18 põhjustavad 70% emakakaelavähkidest,“ ütles terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna peaspetsialist Irina Filippova.

 

Eestis on haigestumus ja suremus emakakaelavähki üks kõrgemaid Euroopas. Emakakaelavähk on väga tõsine haigus - peale emakakaelavähi diagnoosimist elab 80% haigetest kauem kui 1 aasta ja 40% kauem kui 5 aastat. Haiguse kujunemise algjärgus tekib emakakaela rakkude düsplaasia, kus rakkude normaalne kasvamine häirub.  Uuringu „Vähihaigestumus 2009–2013 ja 20 aasta trendid Eestis“ tulemused näitasid, et emakakaelavähi haigestumus suureneb Eestis jätkuvalt ja suremus ei vähenenud. Haigekassa andmetel põdes eelmisel aastal Eestis emakakaelavähki 803, häbemevähki 123, keelepõhja-, mandlite- ning suuneeluvähki 83, anaalvähki 82 ja tupevähki 45 naist.   Erineva astme düsplaasia ehk vähieelse seisundiga elas 2018. aastal Eestis üle 5000 naise.

 

Alates 2018. aastast vaktsineeritakse Eestis tasuta riikliku immuniseerimiskava raames inimese papilloomiviiruse vastu 12-14-aastaseid tütarlapsi. Vaktsineerimise peamine eesmärk on hoida ära HPV-st tingitud vähke, eelkõige emakakaelavähki.

 

Irina Filippova sõnul on HPV vaktsiine maailmas kasutatud alates 2006. aastast, tänaseks on üle maailma manustatud enam kui 270 miljonit HPV vaktsiini doosi. Turustamiseelsete kliiniliste uuringute faasis on erinevate nii kahe-, nelja- ja üheksavalentse HPV-vaktsiinide efektiivsust ja ohutust hinnatud enam kui 90 000 inimesel ning peale turule tulekut erinevates uuringutes veel sadadel tuhandetel patsientidel. „Nende tulemusel on ravimiametid hinnanud vaktsiini efektiivseks ja ohutuks,“ ütles Filippova, kelle sõnade kohaselt on HPV vaktsiinide pikaajalist kaitseefektiivsust tõestavad mitmed mahukad teaduslikud uuringud. Maailmas on juba olemas esimesed uuringud, mis on kokku võtnud senise umbes 10-aastase „päris-elul põhineva“ HPV-vaktsiini kasutamise kogemuse. Uuringute kohaselt on HPV-vaktsineerimise hõlmatusega riikides kõige kõrgema emakakaelavähi tekkeriskiga tüvedesse (16 ja 18) nakatumine vähenenud umbes 90 protsent.

 

Rahvusvaheline HPV teadvustamise päev on Rahvusvahelise Papilloomiviiruse Ühingu (IPVS – International Papillomavirus Society) algatus. Päev toob kokku enam kui 70 organisatsiooni üle maailma.

 

Terviseamet on sotsiaalministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, kelle tegevuse eesmärgiks on tervisliku elu- ja õpikeskkonna kujundamisele suunatud rahvastiku tervise poliitika elluviimine tervishoiu-, tervisekaitse-, kemikaaliohutuse ja meditsiiniseadmete valdkonnas.