Vaegnägijatele
Laste vaktsineerimine

Iga lapse organismi kaitseb immuunsüsteem. Meie võimuses on seda süsteemi tema eripärasid arvestades tugevamaks muuta.

Loe edasi
Täiskasvanutele

Täiskasvanu puutub iga päev kokku tuhandete haigusetekitajatega. Nende eest pakub kaitset immuunsüsteem, mis töötab pidevalt ja märkamatult. Vaktsineerimine aitab organismil ohte ära tunda ja neile vastu astuda.

Loe edasi
Tervishoiutöötajatele

Tervishoiutöötajatel on väga oluline roll vaktsineerimise elluviimisel. Neilt saadud info ja selgitused mõjutavad inimeste otsuseid ning kogutud tagasiside ja statistika aitavad suunata vaktsineerimispoliitikat.

Loe edasi
Reisivaktsineerimine ja profülaktika

Nakkushaiguste vältimiseks peaksid riskipiirkondadesse sõitjad pöörduma vähemalt 4 nädalat enne reisi algust oma perearsti poole või reisimeditsiini kabinetti tervisekontrolliks ja vajadusel ka vaktsineerimiseks.

Loe edasi

Puukentsefaliit

Vaktsineerimine on tasuline.

 

Mis on puukentsefaliit?

Puukentsefaliit on puukidega leviv viiruslik nakkushaigus. Haigus võib kulgeda raskelt ja haarata kesknärvisüsteemi, põhjustades tüsistusi (nt tasakaalu- ja koordinatsioonihäired, jäsemete halvatused jm).

 

Kuidas levib?

Inimene nakatub viirust kandva puugi hammustusest. Kuna viiruse edasikandjateks on puugid, siis iseloomustab haigestumist nende geograafiline levik ja hooajaline aktiivsus aprillist oktoobrini.

 

Haigusnähud

Puukentsefaliit on kesknärvisüsteemi nakkushaigus, mille kulg on sageli kahefaasiline. Esimeses faasis võivad nakatunul ilmneda 1-2 nädala pärast gripitaolised haigusnähud: palavik koos pea- ja lihasevaludega. Need vaevused kestavad tavaliselt kuni nädala ja seejärel kaovad.

 

Kolmandikul nakatunutest võib viirus tungida ajju ja põhjustada meningiiti (ajukelmepõletik) või meningoentsefaliiti (aju ja ajukelmete põletik). Haigus ägeneb, tekib kõrge palavik, tugev peavalu, kuklakangestus, oksendamine, uimasus ja üldine halb enesetunne. Enamus haigetest paraneb, kuid jääda võivad tüsistused, nt tasakaalu- ja koordinatsioonihäired, jäsemete halvatused, peavalu, keskendumis- ja mäluhäired jm. Haigus võib lõppeda ka surmaga.

 

Kuidas diagnoositakse?

Puukentsefaliiti diagnoositakse haiguse sümptomite, eelneva puugihammustuse ja laboratoorsete uuringutega.

 

Kuidas hoiduda haigestumisest?

Puugihammustuse vältimiseks:

  • tasub kanda heledaid, pikkade varrukatega riideid, et puuke varakult märgata ning panna püksisääred sokkide ja/või kummikute sisse;
  • kasutada putukatõrjevahendeid;
  • pärast puugiohtlikus piirkonnas viibimist kontrollida kogu keha, lastel hoolikalt ka kõrvataguseid, kaenlaaluseid jt kehapiirkondi.

Puukentsefaliidi vastu saavad nii täiskasvanud kui lapsed end kaitsta vaktsineerimisega.  Vaktsineerimine koosneb kolmest süstist, millest kaks esimest tehakse 1-3-kuulise vahega ja kolmas kuni aasta hiljem. Pärast kahte süsti on immuunsus hea, kuid kestab ainult ühe hooaja, kolmas süst pikendab immuunsust. Korduvvaktsineerimist tuleks Eestis kui puukentsefaliidi levipiirkonnas teha 3-5 aasta järel.

 

Vaktsineeritakse vähemalt üheaastaseid lapsi.  

 

Puukentsefaliidi vastu puudub spetsiifiline ravi ning ravitakse vaid sümptomeid. Haiguse läbipõdenud inimesel kujuneb eluaegne immuunsus.

 

Eestis kasutatava(te) vaktsiini(de) kohta leiab infot Ravimiameti lehel.

 

Tagasi lehele