Puukentsefaliit

Mis on puukentsefaliit?

Puukentsefaliit on puukidega leviv viiruslik nakkushaigus. Haigus võib kulgeda raskelt ja haarata kesknärvisüsteemi, põhjustades tüsistusi (nt tasakaalu- ja koordinatsioonihäired, jäsemete halvatused jm).

Kuidas haigus levib?

Inimene nakatub viirust kandva puugi hammustusest.

Puukentsefaliidi viirused, sisalduvad nakatunud puugi süljenäärmetes ning erituvad puugi süljega. Sülge kasutab puuk looma või inimese nahale kinnitumiseks ning kogu imemisprotsessi jooksul eraldub sülg verre. Mida kauemaks puuk keha külge kinnitub, seda rohkem haigusetekitajaid ta edastab. Seega on haiguste ennetamiseks või haigestumise riski vähendamiseks ülitähtis eemaldada puuk kehalt nii ruttu kui võimalik.

Puugi vastsed ja nümfid on haigusetekitajate olemasolul sama ohtlikud kui täiskasvanud puugid.

Lisaks puugihammustusele viirused võivad levida inimesele ka nakatunud looma (näiteks kitse või lehma) pastöriseerimata piima või piimasaaduste tarbimisel. Haigus ei levi inimeselt inimesele, seega haige ei ole teistele nakkusohtlik.

Millal on nakatumisperiood?

Puugihooaeg algab Eestis tavaliselt aprillis ning kestab oktoobrini. Ilmade soojenemisel ärkavad puugid talveunest ning ronivad oma metsakõdus paiknenud talvituspaigast välja. Esimesed puugid ilmuvad, kui keskmine õhutemperatuur tõuseb üle 7 °C, mõnedel andmetel üle 5 °C. Kevade teiseks pooleks on puukide, eriti vastsete ja nümfide arvukus tõuseb tippu.

Talvel on puugid tavaliselt talveunes, kuid pehme talve ajal võib neid kohata ka jaanuaris ja veebruaris. Sama kehtib ka puukidele soodsate tingimuste säilitamise kohta, näiteks tallides, karjalaudades ja heinakünnides, kus hoitakse sooja temperatuuri ning on pidev loomade liikumine.

Millised on haigusnähud?

Puukentsefaliit on kesknärvisüsteemi nakkushaigus, mille kulg on sageli kahefaasiline. Esimeses faasis võivad nakatunul ilmneda 1-2 nädala pärast gripitaolised haigusnähud: palavik koos pea- ja lihasevaludega. Need vaevused kestavad tavaliselt kuni nädala ja seejärel kaovad.

Kolmandikul nakatunutest võib viirus tungida ajju ja põhjustada meningiiti (ajukelmepõletik) või meningoentsefaliiti (aju ja ajukelmete põletik).

Haigus ägeneb, tekib kõrge palavik, tugev peavalu, kuklakangestus, oksendamine, uimasus ja üldine halb enesetunne. Enamus haigetest paraneb, kuid jääda võivad tüsistused, nt tasakaalu- ja koordinatsioonihäired, jäsemete halvatused, peavalu, keskendumis- ja mäluhäired jm. Haigus võib lõppeda ka surmaga.

Kuidas diagnoositakse?

Puukentsefaliiti diagnoositakse laboratoorsete uuringutega haiguse sümptomite ilmnemisel ning teadmisel, et on toimunud eelnev puugihammustus või toorpiima tarbimine.

Millised on ravivõimalused haigestumise korral?

Puukentsefaliidi vastu puudub spetsiifiline ravi ning ravitakse vaid sümptomeid. Haiguse läbipõdenud inimesel kujuneb eluaegne immuunsus.

Kuidas hoiduda haigestumisest?

Puugihammustuse vältimiseks:

tasub kanda heledaid, pikkade varrukatega riideid, et puuke varakult märgata ning panna püksisääred sokkide ja/või kummikute sisse;
kasutada putukatõrjevahendeid;
pärast puugiohtlikus piirkonnas viibimist kontrollida kogu keha, lastel hoolikalt ka kõrvataguseid, kaenlaaluseid jt kehapiirkondi.

Vaktsineerimine

Puukentsefaliidi vastu saavad nii täiskasvanud kui lapsed end kaitsta vaktsineerimisega. Vaktsineerimine koosneb kolmest süstist, millest kaks esimest tehakse 1-3-kuulise vahega ja kolmas kuni aasta hiljem.

Pärast kahte süsti on immuunsus hea, kuid kestab ainult ühe hooaja, kolmas süst pikendab immuunsust. Korduvvaktsineerimist tuleks Eestis kui puukentsefaliidi levipiirkonnas teha 3-5 aasta järel.

Vaktsineeritakse vähemalt üheaastaseid lapsi.

Eestis kasutatava(te) vaktsiini(de) kohta leiab infot Ravimiameti lehel.

Kus saab vaktsineerida?

Riiklikku immuniseerimiskavasse mittekuuluvaid vaktsiine saab teha:

oma perearstikeskuses
vaktsineerimise teenust pakkuvates ambulatoorsetes keskustes (nakkuskabinettides)
erapraksistes
paljudes apteekides üle Eesti

Leia sobiv vaktsineerimiskoht

Tallinn