Ajalooline ja hariv näitus “Jälle need nakkushaigused! Sajandi jagu haiguspuhanguid ja ravi” annab põhjaliku ülevaate 20. sajandi tõsisematest nakkushaigustest, nende levikust ning tervishoiusüsteemi arengust. Näitus annab võimaluse tutvuda ajalooliste plakatite, fotode ja meditsiinivahenditega, mis aitavad mõista, kuidas ühiskond on läbi aegade nakkushaigustega võidelnud.
Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) kavandas aprilliks 2016. a lastehalvatuse ehk poliomüeliidi vastase 3-valentse elus-nõrgestatud vaktsiini (OPV) asendamise 2-valentse OPV-ga, mis tähendab, et vaktsiinikoostisest jäetakse välja metsiku polioviiruse teise tüübi vaktsiin-viirus.
Üks ohtlikumaid nakkushaigusi – difteeria ei ole Euroopast kadunud. Selle püsiva levikuga maid on küll kaks (Venemaa ja Läti), kuid välisriikidest sisse toodud difteeria juhte registreeritakse igal aastal paljudes Euroopa riikides. Nii esines Austrias, Saksamaal, Hispaanias, Prantsusmaal, Hollandis, Rootsis, Norras, Soomes, Ühendkuningriigis ja Lätis aastail 2013-2014 kokku 69 hingamisteede ja naha- või haavadifteeria juhtu.
Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) abi-peadirektor dr. Marie-Paule Kieny sõnul on WHO õppinud Ebola epideemia kogemusest ja näeb tõsist vajadust luua võimalikult kiiresti vaktsiin Zika-viirusnakkuse vastu ning alustada selle katsetusi loomadel ja kliinilisi katseid inimestel.
WHO andmetel tegeleb Zika-vaktsiini kandidaadi loomisega 15 ettevõtet ja uurimisrühma. Nendest on DNA vaktsiini kandidaadi loomisega kõige kaugemale jõudnud üks USA ettevõte ja inaktiveeritud vaktsiini kandidaadi loomisega India ettevõte.
12-aastane koolilaps, kellel kahtlustati haigestumise järel leetreid, osutus pärast laborianalüüsi leetrite suhtes negatiivseks.
Laps oli leetrite vastu vaktsineeritud vastavalt immuniseerimiskavale, mis näeb ette vaktsineerimise aasta vanuselt. Revaktsineerimine peaks kavakohaselt toimuma 13-aastaselt, kuid ettevaatuse printsiibist lähtuvalt vaktsineeriti lapse klassikaaslased kohe pärast kahtluse ilmnemist.
Lisaks kolmele varasemalt teadaolevale leetrite haigele sai eile õhtul sama haiguse kahtluse 12-aastane laps, kes võis nakkuse saada oma haigestunud emalt.
Laps on leetrite vastu vaktsineeritud vastavalt immuniseerimiskavale ühe vaktsiinidoosiga. Kuigi immuniseerimiskava järgselt vaktsineeritakse lapsi teise doosiga 13-aastaselt, otsustati pärast eile ilmnenud leetrite kahtlust küsida klassi lastevanematelt nõusolekut vaktsineerida kõik klassikaaslased kohe, st aasta enne kalendrijärgset vaktsineerimist.
Leetrite vastase kaitse annab kas vaktsineerimine või haiguse läbipõdemine. Haiguse ennetamiseks on olemas liitvaktsiin, millega vaktsineerimine annab lisaks leetritele kaitse ka punetiste ja mumpsi vastu. Piisav kaitse omandatakse pärast kahe vaktsiinidoosiga vaktsineerimist.
Novembris Indoneesia reisilt tagasi pöördunud 6-liikmelisest reisiseltskonnast kahel Harjumaal elaval inimesel diagnoositi leetrid. Tegemist oli täiskasvanutega, kes olid vaktsineeritud leetrite vastu ühe vaktsiinidoosiga, mis ei anna täit kaitset leetrite suhtes.
Täna sai laboratoorse kinnituse veel üks leetrite haigusjuht, kes oli ühe varem haigestunu pereliige. Täpsed andmed tema vaktsineerimise kohta puuduvad.
Difteeria ja teetanuse liitvaktsiin on ainus täiskasvanutele suunatud tasuta vaktsiin, mida sellele vaatamata üleliia aktiivselt ei kasutata. 2014. aastal vaktsineeriti difteeria-teetanuse vastu 23 537 täiskasvanut, neist enamikku ehk 17 881 inimest vaktsineeriti traumapunktides alles pärast traumat või saadud vigastust ehk enne potentsiaalse nakatumise ohtu.
Tugev immuunsüsteem aitab kaitsta meie keha erinevate haigustekitajate eest. Immuunsüsteemi tööpõhimõtteks on tunda ära, jätta meelde ja asuda kiiresti võitlusesse haigustekitajatega, millega keha võib elu jooksul kokku puutuda. Millegipärast püsib visalt ringluses müüt, justkui vaktsineerimine nõrgestaks immuunsüsteemi. Tegelikkuses on vastupidi – vaktsineerimine hoopis aktiviseerib immuunsüsteemi, võimaldades kaitsta keha pisikute eest, millega me varem pole kokku puutunud.