Uudised

Hoolimata sellest, et tänu vaktsineerimisele on maailmas seljatatud mitmeid raskeid nakkushaigusi, on Eestis viimastel aastatel järjekindlalt kasvanud vaktsineerimisest keelduvate lastevanemate ja erinevate haiguste vastu kaitseta jäävate laste arv.

“Kuigi keeldumiste protsent vaktsineerimiste üldarvuga võrreldes ei ole suur (2016. aastal 3,0-3,9%), teeb keeldujate püsiv juurdekasv ja mitme nakkushaiguse vastu kaitseta jäävate laste arvu pidev suurenemine murelikuks,” ütles terviseameti peadirektor Tiiu Aro.

Käesoleval aastal on registreeritud leetrite puhanguid mitmes Euroopa Liidu riigis. Näiteks Rumeenias registreeriti ajavahemikul september 2016. a kuni märts 2017. a kokku 3446 leetrite haigusjuhtu. Seisuga 17. veebruar 2017. a on riigis kinnitatud ka 16 leetrite surmajuhtu, neil inimestel oli kas immuunpuudulikkus või kroonilisi haigusi eelnevalt.

Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) lisas Eesti riikide hulka, kus leetritesse ja punetistesse haigestumine on elimineeritud. Leetrite ja punetiste elimineerimine tähendab seda, et nende haigustekitajate levikut ja uusi kohalikke haigusjuhte ei ole riigis esinenud vähemalt kolmel järjestikusel aastal.

Terviseamet soovib alanud vaktsineerimisnädalal tänada ja tunnustada inimesi, kes hoolivad iseenda ja oma lähedaste tervisest, väärtustavad tervena elatud aastaid ning on teinud kõik selleks, et hoida ära haigestumisi vaktsiinvälditavatesse nakkustesse.

Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) kavandas aprilliks 2016. a lastehalvatuse ehk poliomüeliidi vastase 3-valentse elus-nõrgestatud vaktsiini (OPV) asendamise 2-valentse OPV-ga, mis tähendab, et  vaktsiinikoostisest jäetakse välja metsiku polioviiruse teise tüübi vaktsiin-viirus.

Üks ohtlikumaid nakkushaigusi – difteeria ei ole Euroopast kadunud. Selle püsiva levikuga maid on küll kaks (Venemaa ja Läti), kuid välisriikidest sisse toodud difteeria juhte registreeritakse igal aastal paljudes Euroopa riikides. Nii esines Austrias, Saksamaal, Hispaanias, Prantsusmaal, Hollandis, Rootsis, Norras, Soomes, Ühendkuningriigis ja Lätis aastail 2013-2014 kokku 69 hingamisteede ja naha- või haavadifteeria juhtu.

Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) abi-peadirektor dr. Marie-Paule Kieny sõnul on WHO õppinud Ebola epideemia kogemusest ja näeb tõsist vajadust luua võimalikult kiiresti vaktsiin Zika-viirusnakkuse vastu ning alustada selle katsetusi loomadel ja kliinilisi katseid inimestel.

WHO andmetel tegeleb Zika-vaktsiini kandidaadi loomisega 15 ettevõtet ja uurimisrühma. Nendest on DNA vaktsiini kandidaadi loomisega kõige kaugemale jõudnud üks USA ettevõte ja inaktiveeritud vaktsiini kandidaadi loomisega India ettevõte.

12-aastane koolilaps, kellel kahtlustati haigestumise järel leetreid, osutus pärast laborianalüüsi leetrite suhtes negatiivseks.

Laps oli leetrite vastu vaktsineeritud vastavalt immuniseerimiskavale, mis näeb ette vaktsineerimise aasta vanuselt. Revaktsineerimine peaks kavakohaselt toimuma 13-aastaselt, kuid ettevaatuse printsiibist lähtuvalt vaktsineeriti lapse klassikaaslased kohe pärast kahtluse ilmnemist.

Lisaks kolmele varasemalt teadaolevale leetrite haigele sai eile õhtul sama haiguse kahtluse 12-aastane laps, kes võis nakkuse saada oma haigestunud emalt.

Laps on leetrite vastu vaktsineeritud vastavalt immuniseerimiskavale ühe vaktsiinidoosiga. Kuigi immuniseerimiskava järgselt vaktsineeritakse lapsi teise doosiga 13-aastaselt, otsustati pärast eile ilmnenud leetrite kahtlust küsida klassi lastevanematelt nõusolekut vaktsineerida kõik  klassikaaslased kohe, st aasta enne kalendrijärgset vaktsineerimist.