Uudised

Esimese kolme kuuga on riigi pakutud võimalust kasutanud 6355 tütarlast (28,5% sihtrühmast), neist:

„Leetrid on hea näide unustuste hõlma vajuma hakanud nakkushaigustest, mis endast taas märku annavad ja seda paljus tänu vaktsineerimata jäänud kogukondade hulga suuremisele Euroopas,“ märkis terviseameti peaspetsialist Irina Filippova.  2017. aastal Euroopas leetritesse haigestunutest olid 80 protsendil tegu vaktsineerimata teismeliste ja noortega.

Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje Euroopa keskuse (ECDC) analüüs on näidanud, et vaktsineerimata inimgruppe on isegi neis riikides, kus vaktsineerituse üldine tase on kõrge.

Haigestunud naise vaktsineerimisstaatus on teadmata, kuid mees oli lapsepõlves vaktsineeritud ühe vaktsiinidoosiga. Piisava kaitse omandab inimene pärast kahe vaktsiinidoosiga vaktsineerimist.

Terviseameti epidemioloogid on välja selgitanud, et laps haigestus 13. märtsil, mil tal tekkis palavik ja halb enesetunne. „Haiguse esimesel päeval osales laps koolitundides. Kolm päeva hiljem läks pere haige lapsega perearsti vastuvõtule, kust nad saadeti koju ravi jätkama.

Käesoleva aasta algusest avanes Eestis võimalus vaktsineerida 12-14-aastaseid  tütarlapsi inimese papilloomiviiruse (HPV) vastu. Vaktsineerimine on tüdrukute jaoks tasuta, kõik kulud katab riik. 

HPV on väga kergesti nakkav inimeselt inimesele kanduv viirus, mis levib naha või limaskestade kokkupuutel.

HPV vaktsiine kasutatakse maailmas alates 2006. aastast. Turustamiseelsete kliiniliste uuringute faasis on erinevate HPV vaktsiinide (kahe-, nelja- ja üheksavalentse) efektiivsust ja ohutust hinnatud enam kui 90 000 isikul ning peale turule tulekut erinevates uuringutes veel sadadel tuhandetel patsientidel. Nende tulemusel on ravimiametid hinnanud vaktsiini efektiivseks ja ohutuks.

HPV (inimese papilloomiviirus) on kergesti nakkav inimeselt inimesele kanduv viirus, mis levib naha või limaskestade kokkupuutel. Harva on võimalik ka viiruse kandumine sünnitusel emalt vastsündinule.

80% nakatub

Uuest aastast hakkab Eestis kehtima uus immuniseerimiskava, mis tähendab ennekõike ühe uue vaktsiini kalendrisse lisamist ja uuele vaktsiinikombinatsioonile üleminekut.

Uueks kalendrisse lisatavaks vaktsiiniks on 12-14-aastastele tütarlastele suunatud inimese papilloomiviiruse vaktsiin (HPV).

Seoses immuniseerimiskava muutmisega korraldab Sotsiaalministeerium koostöös Terviseametiga regionaalsed seminarid vaktsineerijatele. Oluline muudatus on toimunud Tartu seminari toimumiskohaga.

Üritus toimub AHHAA keskuse asemel Tartu Athena keskuses (Küütri 1).

Seminaride toimumise kohad ja ajakavad.

1.november, Tallinna Rahvusraamatukogu suur saal

11.00 - 11.15   Registreerimine

11.15 – 11.20 Avasõna (Merike Jürilo, Terviseameti peadirektor)

Immuniseerimiskavad ja -programmid on olemas enamikes riikides. See näitab arusaama, et vaktsiinid töötavad, need on efektiivsed ja vaktsineerimine on ühiskonnale tervikuna kasu toov.

Immuniseerimiskava või -programmiga öeldakse keda, millal ning milliste haiguste vastu vaktsineeritakse. Vaktsineerimised on reeglina korraldatud ja rahastatud riigi või väiksema haldusüksuse tasandil.