Ajalooline ja hariv näitus “Jälle need nakkushaigused! Sajandi jagu haiguspuhanguid ja ravi” annab põhjaliku ülevaate 20. sajandi tõsisematest nakkushaigustest, nende levikust ning tervishoiusüsteemi arengust. Näitus annab võimaluse tutvuda ajalooliste plakatite, fotode ja meditsiinivahenditega, mis aitavad mõista, kuidas ühiskond on läbi aegade nakkushaigustega võidelnud.
Käesoleva aasta algusest avanes Eestis võimalus vaktsineerida 12-14-aastaseid tütarlapsi inimese papilloomiviiruse (HPV) vastu. Vaktsineerimine on tüdrukute jaoks tasuta, kõik kulud katab riik.
HPV on väga kergesti nakkav inimeselt inimesele kanduv viirus, mis levib naha või limaskestade kokkupuutel.
HPV vaktsiine kasutatakse maailmas alates 2006. aastast. Turustamiseelsete kliiniliste uuringute faasis on erinevate HPV vaktsiinide (kahe-, nelja- ja üheksavalentse) efektiivsust ja ohutust hinnatud enam kui 90 000 isikul ning peale turule tulekut erinevates uuringutes veel sadadel tuhandetel patsientidel. Nende tulemusel on ravimiametid hinnanud vaktsiini efektiivseks ja ohutuks.
HPV (inimese papilloomiviirus) on kergesti nakkav inimeselt inimesele kanduv viirus, mis levib naha või limaskestade kokkupuutel. Harva on võimalik ka viiruse kandumine sünnitusel emalt vastsündinule.
80% nakatub
Uuest aastast hakkab Eestis kehtima uus immuniseerimiskava, mis tähendab ennekõike ühe uue vaktsiini kalendrisse lisamist ja uuele vaktsiinikombinatsioonile üleminekut.
Uueks kalendrisse lisatavaks vaktsiiniks on 12-14-aastastele tütarlastele suunatud inimese papilloomiviiruse vaktsiin (HPV).
Seoses immuniseerimiskava muutmisega korraldab Sotsiaalministeerium koostöös Terviseametiga regionaalsed seminarid vaktsineerijatele. Oluline muudatus on toimunud Tartu seminari toimumiskohaga.
Üritus toimub AHHAA keskuse asemel Tartu Athena keskuses (Küütri 1).
Seminaride toimumise kohad ja ajakavad.
1.november, Tallinna Rahvusraamatukogu suur saal
11.00 - 11.15 Registreerimine
11.15 – 11.20 Avasõna (Merike Jürilo, Terviseameti peadirektor)
Immuniseerimiskavad ja -programmid on olemas enamikes riikides. See näitab arusaama, et vaktsiinid töötavad, need on efektiivsed ja vaktsineerimine on ühiskonnale tervikuna kasu toov.
Immuniseerimiskava või -programmiga öeldakse keda, millal ning milliste haiguste vastu vaktsineeritakse. Vaktsineerimised on reeglina korraldatud ja rahastatud riigi või väiksema haldusüksuse tasandil.
Hoolimata sellest, et tänu vaktsineerimisele on maailmas seljatatud mitmeid raskeid nakkushaigusi, on Eestis viimastel aastatel järjekindlalt kasvanud vaktsineerimisest keelduvate lastevanemate ja erinevate haiguste vastu kaitseta jäävate laste arv.
“Kuigi keeldumiste protsent vaktsineerimiste üldarvuga võrreldes ei ole suur (2016. aastal 3,0-3,9%), teeb keeldujate püsiv juurdekasv ja mitme nakkushaiguse vastu kaitseta jäävate laste arvu pidev suurenemine murelikuks,” ütles terviseameti peadirektor Tiiu Aro.
Käesoleval aastal on registreeritud leetrite puhanguid mitmes Euroopa Liidu riigis. Näiteks Rumeenias registreeriti ajavahemikul september 2016. a kuni märts 2017. a kokku 3446 leetrite haigusjuhtu. Seisuga 17. veebruar 2017. a on riigis kinnitatud ka 16 leetrite surmajuhtu, neil inimestel oli kas immuunpuudulikkus või kroonilisi haigusi eelnevalt.
Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) lisas Eesti riikide hulka, kus leetritesse ja punetistesse haigestumine on elimineeritud. Leetrite ja punetiste elimineerimine tähendab seda, et nende haigustekitajate levikut ja uusi kohalikke haigusjuhte ei ole riigis esinenud vähemalt kolmel järjestikusel aastal.
Terviseamet soovib alanud vaktsineerimisnädalal tänada ja tunnustada inimesi, kes hoolivad iseenda ja oma lähedaste tervisest, väärtustavad tervena elatud aastaid ning on teinud kõik selleks, et hoida ära haigestumisi vaktsiinvälditavatesse nakkustesse.