Ajalooline ja hariv näitus “Jälle need nakkushaigused! Sajandi jagu haiguspuhanguid ja ravi” annab põhjaliku ülevaate 20. sajandi tõsisematest nakkushaigustest, nende levikust ning tervishoiusüsteemi arengust. Näitus annab võimaluse tutvuda ajalooliste plakatite, fotode ja meditsiinivahenditega, mis aitavad mõista, kuidas ühiskond on läbi aegade nakkushaigustega võidelnud.
HPVga puutub elu jooksul kokku 80% inimestest, kes tõsiselt haigestub, pole aga teada. Infektsioonhaiguste arst Pilleriin Soodla vastab mõnele olulisele küsimusele.
Miks on HPV viirus ohtlik? Milliseid muudatusi see organismi toob ja millisel juhul võib vähiks areneda?
Neljast sel aastal leetritesse haigestunust kolm nakatus reisil olles, leetrid tulid Eestisse nii Egiptusest, Ukrainast kui ka Sri Lankalt või Araabia Ühendemiraatidest.
Neljas inimene haigestus pärast kokkupuudet reisilt naasnud leetrihaigega.
Tervishoidu puudutavate kriisiolukordade lahendamist juhtiva terviseameti avaldatud tervishoiusündmuste riskianalüüsi kohaselt on Eesti jaoks kaks kõige suuremat ohtu ulatuslik mürgistus ja nakkushaiguste epideemia.
Terviseamet alustab täna kampaaniat „Tervis pole naljaasi“, millega soovitakse tõsta inimeste teadlikkust ebaraviga seotud terviseohtudest ning rõhutada teaduspõhise tervishoiu eeliseid.
Ameerika Ühendriikide väärinfo ekspert Renee DiResta andis täna Tallinnas ligi 50 perearstile, pereõele ja erinevale tervishoiuga seotud asutuse töötajatele ülevaate vaktsineerimisvastaste poolt levitatavast väärinfost ja selle varjatud eesmärkidest.
Ameerika Ühendriikide saatkonna ja terviseameti koostöös korraldatud kahetunnine kohtumine koosnes DiResta loengust, mis keskendus väärinfole ja selle sotsiaalmeedias levitamisele ning diskussioonipaneelist, kus osalejad said esinejale küsimusi esitada.
Terviseamet tuletab meelde, et uue kooliaasta eel on paslik heita pilk ka lapse vaktsineerimiskalendrisse.
Enne esimesse klassi minekut peaks perearsti juures ära tegema vaktsiini, mis annab kaitse difteeria, teetanuse, läkaköha ja lastehalvatuse vastu. Kui mingil põhjusel on jäänud laps perearsti juures vaktsineerimata, siis võib kaitsesüsti teha vanema nõusolekul ka kooli tervishoiutöötaja.
Leetrite vastase kaitse annab kas vaktsineerimine või haiguse läbipõdemine. Haiguse ennetamiseks on olemas liitvaktsiin.
Täiskasvanutel, kes ei ole leetreid kas põdenud või pole nende vastu vaktsineeritud (või ei oma enda seisundi kohta infot), soovitame end vaktsineerida kahe MMR-vaktsiinidoosiga. Kahe vaktsineerimise vaheline aeg peaks olema vähemalt üks kuu.
Käesoleva aasta algusest avanes Eestis võimalus vaktsineerida 12-14-aastaseid tütarlapsi inimese papilloomiviiruse (HPV) vastu. Vaktsineerimine on tüdrukute jaoks tasuta, kõik kulud katab riik.
Eestis registreeriti viimane teetanuse haigusjuht 2017 aastal. Enne seda on teada üks haigusjuht 2013 aastast ja kaks juhtu aastast 2011.
Viimane difteeriasse haigestumine registreeriti Eestis aastal 2001, kuid meie lõunanaabrite juures Lätis registreeritakse difteeriasse haigestumisi praktiliselt igal aastal. Käesoleval aastal on registreeritud juba kaks haigestumist, eelmisel aastal kolm haigusjuhtu.
Terviseameti epidemioloogilise valmisoleku büroo juhataja Irina Dontšenko sõnul on sel aastal Saaremaal laboratoorse kinnituse saanud kokku neli leetrite haigusjuhtu.