Ajalooline ja hariv näitus “Jälle need nakkushaigused! Sajandi jagu haiguspuhanguid ja ravi” annab põhjaliku ülevaate 20. sajandi tõsisematest nakkushaigustest, nende levikust ning tervishoiusüsteemi arengust. Näitus annab võimaluse tutvuda ajalooliste plakatite, fotode ja meditsiinivahenditega, mis aitavad mõista, kuidas ühiskond on läbi aegade nakkushaigustega võidelnud.
Terviseamet avaldas Euroopa vaktsineerimisnädala raames ülevaate nakkushaigustesse haigestumisest Eestis viimase 100 aasta jooksul.
Terviseamet kutsub täiskasvanuid üles revaktsineerima end teetanuse ja difteeria vastu, mõlema haiguse eest kaitsev liitvaktsiin on täiskasvanutele tasuta. Kaitset tuleb uuendada iga kümne aasta tagant.
Terviseamet juhib täna algaval Euroopa vaktsineerimisnädalal tähelepanu täiskasvanute revaktsineerimise vajadusele.
Terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna peaspetsialist Irina Filippova sõnul on lisaks laste õigeaegsele vaktsineerimisele oluline ka täiskasvanute organismi kaitsmine. „Peab arvestama, et kõik vaktsiinid ei paku eluaegset kaitset,“ ütles Filippova. Selliste vaktsiinide hulka kuuluvad näiteks difteeria ja teetanuse liitvaktsiin, mida peaks uuendama iga kümne aasta tagant.
Seoses kevade saabumise ja puugihooaja algusega tuletab terviseamet meelde, et puukentsefaliit on tõsine haigus, mille vastu tagab kaitse vaid vaktsineerimine.
Aasta algusest on Eestis registreeritud 11 leetrite haigusjuhtu. Leetrite ebasoodsa olukorra taustal nii Euroopas kui ka maailmas ei ole välistatud uute leetrite haigusjuhtude sissetoomine Eestisse ja haiguse kohalik levik. Seega on ülioluline tagada meie lastel vajalik immuniseerimisega hõlmatuse tase, mis hoiab ära haiguse levikut.
Tuletame lapsevanematele meelde, et käesoleval ajal vaktsineeritakse Eestis immuniseerimiskava kohaselt lapsi leetrite vastu vanuses 1 aasta (MMR1) ja revaktsineeritakse vanuses 13 aastat (MMR2).
4. märtsil tähistatava HPV teadvustamise päeva eesmärk on rääkida inimese papilloomiviirustest, nendega seotud haigustest ning ennetamisest läbi vaktsineerimise.
HPVga puutub elu jooksul kokku 80% inimestest, kes tõsiselt haigestub, pole aga teada. Infektsioonhaiguste arst Pilleriin Soodla vastab mõnele olulisele küsimusele.
Miks on HPV viirus ohtlik? Milliseid muudatusi see organismi toob ja millisel juhul võib vähiks areneda?
Neljast sel aastal leetritesse haigestunust kolm nakatus reisil olles, leetrid tulid Eestisse nii Egiptusest, Ukrainast kui ka Sri Lankalt või Araabia Ühendemiraatidest.
Neljas inimene haigestus pärast kokkupuudet reisilt naasnud leetrihaigega.
Tervishoidu puudutavate kriisiolukordade lahendamist juhtiva terviseameti avaldatud tervishoiusündmuste riskianalüüsi kohaselt on Eesti jaoks kaks kõige suuremat ohtu ulatuslik mürgistus ja nakkushaiguste epideemia.
Terviseamet alustab täna kampaaniat „Tervis pole naljaasi“, millega soovitakse tõsta inimeste teadlikkust ebaraviga seotud terviseohtudest ning rõhutada teaduspõhise tervishoiu eeliseid.