Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.
Vaegnägijatele
Laste vaktsineerimine

Iga lapse organismi kaitseb immuunsüsteem. Meie võimuses on seda süsteemi tema eripärasid arvestades tugevamaks muuta. Lapsena saadud vaktsiinide toel suudab keha edaspidi edukalt võidelda haigusetekitajatega ning ennast iseseisvalt kaitsta.

Loe edasi
Täiskasvanutele

Täiskasvanu puutub iga päev kokku tuhandete haigusetekitajatega. Nende eest pakub kaitset immuunsüsteem, mis töötab pidevalt ja märkamatult. Vaktsineerimine aitab organismil ohte ära tunda ja neile vastu astuda.

Loe edasi
Lähen vaktsineerima

Teadus ja tehnoloogia on andnud meie käsutusse mõjusa vahendi võitlemaks nakkushaigustega.

Vahendi, mis tagab tervise täna ja aastateks ette. Vaktsineerimisega kaitseb inimene nii enda, lähedaste kui ka paljude teiste tervist. Mida vähem on haigustel kandepinda, seda tagasihoidlikum on nende levik.

Siit leiad info vaktsineerimispunktide kohta.

Loe edasi

Puukentsefaliidi vastu saab ka eriolukorras vaktsineerida

21. aprill 2020

pilt: puuk

Seoses puukide aktiveerumisega otsustas terviseamet taastada võimaluse end perearsti juures puukentsefaliidi vastu vaktsineerida.

 

„Kevadiste ilmade saabudes hakkavad inimesed tavaliselt veetma rohkem aega looduses, mis tõstab ka puukentsefaliiti nakatumise ohtu,“ ütles terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna peaspetsialist Irina Filippova.

 

Perearstid vaktsineerivad puukentsefaliidi vastu oma nimistusse kuuluvaid inimesi. Inimesed, kes vajavad puukentsefaliidi vaktsiini esimest või teist doosi, saavad perearsti poole pöördudes vaktsiini esimesel võimalusel. Vaktsiini kolmanda ja järgnevate dooside saamist võib edasi lükata perearstide plaanilise vastuvõtu ja haiglate vaktsineerimiskabinettide töö taastumiseni.

 

Täielik puukentsefaliidi vastane vaktsineerimine koosneb kolmest süstist. Kaks esimest tehakse 1–3-kuulise vaheajaga, kolmas kuni aasta hiljem. Pärast kahte süsti on immuunsus hea, kuid kestab ainult ühe hooaja, kolmas süst pikendab immuunsust ja edasi on vaja iga 3-5 aasta tagant kordussüstiga kaitset uuendada. 

 

Puugihammustuse vältimiseks:

  • kanna heledaid, pikkade varrukatega riietust, et puuke märgata, püksisääred topi sokkide või kummikute sisse;
  • kasuta putukatõrjevahendeid;
  • pärast välistingimustes viibimist kontrolli kogu keha, lastel hoolikalt ka kõrvatagused;
  • vaata üle oma lemmikloom, sest temaga võivad puugid elamusse sattuda;
  • vaata üle loodusest toodud lillekimbud, marjad, seened;
  • väldi pastöriseerimata piima ja piimatoodete tarbimist – pastöriseerimata piimaga levib haigus loomalt inimesele.

Kui puuk on hammustanud:

  • katsu puuk võimalikult kiiresti nahalt eemaldada - kui puuk on nakatunud, siis on ka paar tundi olulised;
  • võimalusel kasuta puugi eemaldamiseks peenikesi pintsette või apteekides müüdavaid erilisi puugieemaldamisvahendeid;
  • võta puugist võimalikult pea lähedalt kinni ning sikuta ettevaatlikult. Kindlasti ära haara puugist väga kõvasti kinni ning hoidu tema tagakeha pigistamisest või määrimisest;
  • pese hammustuskoht vee ja seebiga või desinfitseeriva vahendiga;
  • kui puugi eemaldamine ei õnnestu, pöördu arsti poole abi saamiseks;
  • kui pärast metsaskäiku tekib mõne päeva või kuni kuu jooksul palavik, ilmnevad külmetushaiguse taolised haigusnähud või hakkab hammustuskoht punetama, otsi abi arstilt ning kindlasti räägi arstile nahalt leitud puugist või puugiohtlikus piirkonnas viibimisest.

Puukentsefaliidi haigusnähud:

Kui inimene on puukentsefaliidi viirusega nakatunud, ilmnevad 1–2 nädala pärast gripitaolised haigusnähud: kerge palavik koos pea- ja lihasevaludega. Vaevused kestavad kuni nädal, seejärel enamik inimesi tervenevad. Kolmandikul nakatunutest võib viirus edasi tungida ajju ja ajukelmetesse ning tekitada ajukelmepõletiku. Haigus ägeneb, tekib kõrge palavik, tugev peavalu, kuklakangestus, oksendamine, uimasus ja üldine halb enesetunne. Haigustunnuste ilmnemisel tuleb kohe pöörduda arsti poole. Pärast puukentsefaliidi läbipõdemist tekib eluaegne immuunsus.