Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.
Vaegnägijatele
Laste vaktsineerimine

Iga lapse organismi kaitseb immuunsüsteem. Meie võimuses on seda süsteemi tema eripärasid arvestades tugevamaks muuta. Lapsena saadud vaktsiinide toel suudab keha edaspidi edukalt võidelda haigusetekitajatega ning ennast iseseisvalt kaitsta.

Loe edasi
Täiskasvanutele

Täiskasvanu puutub iga päev kokku tuhandete haigusetekitajatega. Nende eest pakub kaitset immuunsüsteem, mis töötab pidevalt ja märkamatult. Vaktsineerimine aitab organismil ohte ära tunda ja neile vastu astuda.

Loe edasi
Lähen vaktsineerima

Teadus ja tehnoloogia on andnud meie käsutusse mõjusa vahendi võitlemaks nakkushaigustega.

Vahendi, mis tagab tervise täna ja aastateks ette. Vaktsineerimisega kaitseb inimene nii enda, lähedaste kui ka paljude teiste tervist. Mida vähem on haigustel kandepinda, seda tagasihoidlikum on nende levik.

Siit leiad info vaktsineerimispunktide kohta.

Loe edasi
Unustatud nakkushaiguste rändnäitus

Ajalooline ja hariv näitus “Jälle need nakkushaigused! Sajandi jagu haiguspuhanguid ja ravi” annab põhjaliku ülevaate 20. sajandi tõsisematest nakkushaigustest, nende levikust ning tervishoiusüsteemi arengust. Näitus annab võimaluse tutvuda ajalooliste plakatite, fotode ja meditsiinivahenditega, mis aitavad mõista, kuidas ühiskond on läbi aegade nakkushaigustega võidelnud.

Loe edasi

Nädala jooksul lisandus 205 gripi- ja 1494 COVID-19 juhtu

23. Märts 2023

Nädala jooksul lisandus 205 gripi- ja 1494 COVID-19 juhtu

11. nädalal haigestus ägedatesse respiratoorsetesse nakkustesse 3062 inimest, 34,1% nendest olid lapsed. Kokku registreeriti 205 gripi haigusjuhtu, COVID-19 juhtumeid lisandus 1494.

 

Ägedate ülemiste hingamisteede respiratoorsete nakkuste valimipõhise uuringu kaudu (sentinel-seire) registreeritud andmete põhjal saab haigestumuse intensiivsust hinnata keskmiseks, gripi ja SARS-CoV-2 viiruste levikut laialdaseks. 

 

Sentinel seire andmete põhjal osutusid 58,8% proovidest positiivseks gripilaadsete viiruste suhtes. Suurenes B-gripiviiruse osakaal, moodustades 29,4%, SARS-CoV-2 viiruse osakaal moodustab 17,6%, rinoviiruste osakaal 11,8% kõikidest positiivsetest sentinel-proovidest.

 

Laboratoorse kinnituse said 90 gripiviirust, neist 21 olid A- ja 69 B-gripiviirused. Täpsemalt määratleti 10 A-gripiviirust ja 11 B-gripiviirust. Ringluses on kolm gripiviiruse alatüüpi: A-gripiviiruse alatüübid A(H3N2) ja A(H1N1)pdm2009 ning B-gripiviiruse alatüüp Victoria. Domineerib B-gripiviiruse alatüüp Victoria.

 

Grippi haigestumuse langustrend on aeglustunud. Haigestumus kasvas väikelaste hulgas 22,4% võrra, teistes vanusrühmades püsib haigestumus stabiilsena.

Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) andmetel vajas gripi tõttu haiglaravi 28 patsienti. Hooaja algusest on gripi tõttu hospitaliseeritud 1129 inimest. Neist 69,4% on olnud üle 50-aastased. Hospitaliseeritute arv on aeglases langustrendis.

 

Tervise Arengu Instituudi surma põhjuste registri lõplikult valideeritud andmetel on sel hooajal gripi tõttu surnud 54 inimest vanuses 9-97.

 

Nädala jooksul lisandus 1494 COVID-19 haigusjuhtu. Eelmise nädalaga võrreldes on registreeritud haigusjuhtude üldarv suurenenud 19,2% võrra. Hoolekandeasutustes registreeritud kolletesse on lisandunud kaks uut kollet ja nendes tuvastatud nakatunute arv on võrreldes möödunud nädalaga tõusnud.

 

Teisipäevahommikuse seisuga oli haiglas 149 COVID-19 patsienti, kellest 55 vajasid haiglaravi sümptomaatilise COVID-19 tõttu. Nädala jooksul suri kaheksa inimest vanuses 60-94, kõigil olid rasked kaasuvad haigused.

 

Immunoprofülaktika ekspertkomisjon uuendas COVID-19 vastu vaktsineerimise soovitusi kevad-suviseks hooajaks. Tutvu valminud spikriga, mis võtab nõuanded lihtsustatult kokku.