Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.
Vaegnägijatele
Laste vaktsineerimine

Iga lapse organismi kaitseb immuunsüsteem. Meie võimuses on seda süsteemi tema eripärasid arvestades tugevamaks muuta. Lapsena saadud vaktsiinide toel suudab keha edaspidi edukalt võidelda haigusetekitajatega ning ennast iseseisvalt kaitsta.

Loe edasi
Täiskasvanutele

Täiskasvanu puutub iga päev kokku tuhandete haigusetekitajatega. Nende eest pakub kaitset immuunsüsteem, mis töötab pidevalt ja märkamatult. Vaktsineerimine aitab organismil ohte ära tunda ja neile vastu astuda.

Loe edasi
Lähen vaktsineerima

Teadus ja tehnoloogia on andnud meie käsutusse mõjusa vahendi võitlemaks nakkushaigustega.

Vahendi, mis tagab tervise täna ja aastateks ette. Vaktsineerimisega kaitseb inimene nii enda, lähedaste kui ka paljude teiste tervist. Mida vähem on haigustel kandepinda, seda tagasihoidlikum on nende levik.

Siit leiad info vaktsineerimispunktide kohta.

Loe edasi

Gripiblogi, 53. nädal: domineerivaks viiruseks on rinoviirus

07. Jaan 2021

pilt: tabletid ja kraadiklaas

Ajavahemikul 28.detsember kuni 3.jaanuar pöördus ägedate respiratoorsete viirusnakkuste tõttu arstide poole 2945 inimest, kellest 20% moodustasid lapsed.

 

Kõige enam oli registreeritud pöördumisi Tallinnas, Tartumaal, Narvas, Ida-Virumaal ja Pärnumaal. Ühtegi kinnitatud gripijuhtu sel nädalal ei leitud. Jätkuvalt ringleb Eestis sel hooajal peamiselt rinoviirus.
 

Olukord Euroopas

Euroopa gripiseire võrgustiku ja WHO andmetel püsib nii Euroopa Liidus kui mujal maailmas grippi haigestumise intensiivsus jätkuvalt madalal tasemel. Erinevad hügieeni- ja füüsilise distantsi hoidmise meetmed, mis on rakendatud SARS-CoV-2 viiruse leviku vähendamiseks, on tõenäoliselt mänginud rolli ka gripiviiruse leviku vähendamisel.
 

Viirusnakkuse tunnused

Ülemiste hingamisteede viirusnakkuse tunnused on üldjuhul nohu, köha, kurguvalu ja palavik. Paljudel juhtudel põetakse haigus läbi kergelt, väikese palaviku ja eriliste sümptomiteta. Kliinilise pildi järgi on raske eristada, millise konkreetse viirusega on tegu. Selle saab täpselt kindlaks määrata vaid viroloogialaboris.

 

Üldjuhul piirduvad haigusnähud ülemiste hingamisteedega, mille sümptomiteks on nohu, köha ja väike palavik. Kuid nagu gripi puhul võib ka paragripi, RSV ja adenoviiruste nakkuse korral tekkida kopsupõletik. Spetsiifiline ravi puudub. Vajadusel kasutatakse haigusnähte leevendavat, toetavat ravi, milleks on palaviku alandamine, valuvaigistid, rohke vedeliku joomine ja hingamist kergendavad ravimid.

 

Gripp on äge viiruslik haigus, mis levib puhangute, epideemia ja pandeemiana. Kõige enam haigestuvad grippi lapsed, kuid hospitaliseerimised ja surmajuhud tekivad peamiselt eakate, krooniliste haigustega inimeste hulgas.