Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.
Vaegnägijatele
Laste vaktsineerimine

Iga lapse organismi kaitseb immuunsüsteem. Meie võimuses on seda süsteemi tema eripärasid arvestades tugevamaks muuta. Lapsena saadud vaktsiinide toel suudab keha edaspidi edukalt võidelda haigusetekitajatega ning ennast iseseisvalt kaitsta.

Loe edasi
Täiskasvanutele

Täiskasvanu puutub iga päev kokku tuhandete haigusetekitajatega. Nende eest pakub kaitset immuunsüsteem, mis töötab pidevalt ja märkamatult. Vaktsineerimine aitab organismil ohte ära tunda ja neile vastu astuda.

Loe edasi
Lähen vaktsineerima

Teadus ja tehnoloogia on andnud meie käsutusse mõjusa vahendi võitlemaks nakkushaigustega.

Vahendi, mis tagab tervise täna ja aastateks ette. Vaktsineerimisega kaitseb inimene nii enda, lähedaste kui ka paljude teiste tervist. Mida vähem on haigustel kandepinda, seda tagasihoidlikum on nende levik.

Siit leiad info vaktsineerimispunktide kohta.

Loe edasi

Gripiblogi, 52. nädal: pühadenädalal langes viirusnakkustesse nakatumine

31. Dets 2020

tee

Ajavahemikul 21. kuni 27. detsembrini pöördus ägedate respiratoorsete viirusnakkuste tõttu arstide poole 1737 inimest, kelles 22% moodustasid lapsed.

 

Vähenenud pöördumiste numbrite taga on eelkõige pikk pühadeperiood. Kõige enam registreeritud pöördumisi on Tallinnas, Tartumaal, Raplamaal ja Narvas. Ühtegi kinnitatud gripijuhtu eelmisel nädalal ei leitud. Jätkuvalt ringleb Eestis sel hooajal peamiselt rinoviirus.

 

Olukord Euroopas

Nii Euroopa gripiseire võrgustiku kui WHO andmetel püsib Euroopa Liidus ja mujal maailmas grippi haigestumise intensiivsus jätkuvalt madalal tasemel. Erinevad hügieeni- ja füüsilise distantseerimise meetmed SARS-CoV-2 viiruse leviku vähendamiseks on tugevalt mõjutavad gripiviiruse levikut.

 

Umbes 30-40% täiskasvanutel esinevate nn külmetushaiguste põhjuseks on rinoviirused. Rinoviirustele on iseloomulikud aevastamine, nohu, vahel esineb ka valulik kurk. Lastel võivad lisanduda köha ja palavik.

 

Hingamisteede nakkushaigusi põhjustavad üle saja viiruse. Kindel gripidiagnoos eeldab laboratoorset uuringut. Viirus paljuneb hingamisteede epiteelrakkudes, seepärast on oluline võtta proov, mis sisaldaks võimalikult palju viirusest tabanud rakke. Sagedamini võetakse ninaneelukaabet, lastel ninaneeluaspiraati. Eestis kasutatakse diagnoosimiseks tekitaja isoleerimist, molekulaardiagnoosi meetodeid (PCR või/ja RT-PCR), antigeenide määramine rakkudes IF-meetodil (immunofluoresstentne) või seroloogilist uuringut.