Vaegnägijatele
viirus
COVID-19

Eesti eesmärgiks on võimaldada 2021. aastal kõigile Eesti elanikele vaktsineerimist COVID-19 haiguse vastu ja saavutada võimalikult kõrge hõlmatus vaktsineerimisega. Väga oluline on kaitsta enim haavatavaid elanikke ehk riskirühmi.

Loe edasi
Laste vaktsineerimine

Iga lapse organismi kaitseb immuunsüsteem. Meie võimuses on seda süsteemi tema eripärasid arvestades tugevamaks muuta.

Loe edasi
Täiskasvanutele

Täiskasvanu puutub iga päev kokku tuhandete haigusetekitajatega. Nende eest pakub kaitset immuunsüsteem, mis töötab pidevalt ja märkamatult. Vaktsineerimine aitab organismil ohte ära tunda ja neile vastu astuda.

Loe edasi
Tervishoiutöötajatele

Tervishoiutöötajatel on väga oluline roll vaktsineerimise elluviimisel. Neilt saadud info ja selgitused mõjutavad inimeste otsuseid ning kogutud tagasiside ja statistika aitavad suunata vaktsineerimispoliitikat.

Loe edasi

Gripiblogi, 52. nädal: pühadenädalal langes viirusnakkustesse nakatumine

31. Dets 2020

tee

Ajavahemikul 21. kuni 27. detsembrini pöördus ägedate respiratoorsete viirusnakkuste tõttu arstide poole 1737 inimest, kelles 22% moodustasid lapsed.

 

Vähenenud pöördumiste numbrite taga on eelkõige pikk pühadeperiood. Kõige enam registreeritud pöördumisi on Tallinnas, Tartumaal, Raplamaal ja Narvas. Ühtegi kinnitatud gripijuhtu eelmisel nädalal ei leitud. Jätkuvalt ringleb Eestis sel hooajal peamiselt rinoviirus.

 

Olukord Euroopas

Nii Euroopa gripiseire võrgustiku kui WHO andmetel püsib Euroopa Liidus ja mujal maailmas grippi haigestumise intensiivsus jätkuvalt madalal tasemel. Erinevad hügieeni- ja füüsilise distantseerimise meetmed SARS-CoV-2 viiruse leviku vähendamiseks on tugevalt mõjutavad gripiviiruse levikut.

 

Umbes 30-40% täiskasvanutel esinevate nn külmetushaiguste põhjuseks on rinoviirused. Rinoviirustele on iseloomulikud aevastamine, nohu, vahel esineb ka valulik kurk. Lastel võivad lisanduda köha ja palavik.

 

Hingamisteede nakkushaigusi põhjustavad üle saja viiruse. Kindel gripidiagnoos eeldab laboratoorset uuringut. Viirus paljuneb hingamisteede epiteelrakkudes, seepärast on oluline võtta proov, mis sisaldaks võimalikult palju viirusest tabanud rakke. Sagedamini võetakse ninaneelukaabet, lastel ninaneeluaspiraati. Eestis kasutatakse diagnoosimiseks tekitaja isoleerimist, molekulaardiagnoosi meetodeid (PCR või/ja RT-PCR), antigeenide määramine rakkudes IF-meetodil (immunofluoresstentne) või seroloogilist uuringut.