Vaegnägijatele
Laste vaktsineerimine

Iga lapse organismi kaitseb immuunsüsteem. Meie võimuses on seda süsteemi tema eripärasid arvestades tugevamaks muuta.

Loe edasi
Täiskasvanutele

Täiskasvanu puutub iga päev kokku tuhandete haigusetekitajatega. Nende eest pakub kaitset immuunsüsteem, mis töötab pidevalt ja märkamatult. Vaktsineerimine aitab organismil ohte ära tunda ja neile vastu astuda.

Loe edasi
Tervishoiutöötajatele

Tervishoiutöötajatel on väga oluline roll vaktsineerimise elluviimisel. Neilt saadud info ja selgitused mõjutavad inimeste otsuseid ning kogutud tagasiside ja statistika aitavad suunata vaktsineerimispoliitikat.

Loe edasi
Reisivaktsineerimine ja profülaktika

Nakkushaiguste vältimiseks peaksid riskipiirkondadesse sõitjad pöörduma vähemalt 4 nädalat enne reisi algust oma perearsti poole või reisimeditsiini kabinetti tervisekontrolliks ja vajadusel ka vaktsineerimiseks.

Loe edasi

Gripiblogi, 43. nädal: Eestis diagnoositi esimene grippi haigestumine

31. Okt 2019

Ravimid ja kraadiklaas

Eelmisel ehk selle aasta 43. nädalal pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 2794 inimest, Tallinnas leidis kinnitust ka selle hooaja esimene B-gripiviiruse juht.

 

Ligi pooled ehk 49,6 protsenti arsti poole pöördunutest olid kuni 15-aastased lapsed, vanuserühmade järgi haigestuvad enim kuni viieaastased lapsed. 42. nädalal pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 2930 inimest.

 

Etioloogilise struktuuri arvestuste alusel saab öelda, et viirusliku etioloogiaga haigestumiste arv moodustab 70,5 protsenti, ülejäänud 29,5 protsenti haigusjuhtudest põhjustasid erinevad mikroorganismid.  Viirustest enim leitakse endiselt paragripiviirust ja rinoviirust.

 

Terviseameti gripikeskuse peaspetsialist Olga Sadikova sõnul on parim aeg gripi vastu vaktsineerimiseks oktoobris ja novembris, kuid vaktsineerida on võimalik ka hiljem kogu gripihooaja jooksul perearstide juures, vaktsineerimiskabinettides ning 17. novembrini ka teatud apteekides. Kindlasti peaksid vaktsineerimise peale mõtlema riskirühma kuuluvad inimesed, sest riskirühmade puhul võib gripi põdemine mööduda väga raskelt ja lõppeda ka surmaga. „Näiteks tüsistuste puhul on tervenemine aeganõudev ning jätab inimese tööst või koolist kauaks eemale. Tervenemisele järgneb taastumisfaas, mis võib samuti kesta nädalaid,“ ütles Sadikova.

 

Gripivaktsiin hakkab tervetel inimestel mõjuma 10–14 päeva pärast süstimist ja selle mõju kestab kuni aasta, gripi vastu võib vastunäidustuste puudumisel vaktsineerida alates kuuendast elukuust. Gripi puhul kuuluvad riskirühma eelkõige väikelapsed, eakad, kroonilised haiged ja inimesed, kes oma töö tõttu puutuvad kokku mitmete võõraste inimestega.

 

Terviseamet juhib tähelepanu asjaolule, et paljudel juhtudel põetakse gripp läbi kergelt, väikese palaviku ja eriliste sümptomiteta. Püstijalu grippi põdev inimene võib aga levitada viirust riskirühmadele, kelle jaoks grippi haigestumine võib kujuneda eluohtlikuks. Seepärast soovitab terviseamet gripihooajal gripilaadsete nähtude või isegi ainult üksikute haigustunnuste (köha, kurguvalu, nohu) korral mitte külastada haiglaravil olevaid lähedasi ning peresid, kus kasvavad väikesed lapsed või elavad kroonilisi haigusi põdevad ja vanemaealised inimesed.

 

Haigestumine Euroopa regioonis

Euroopa gripiseirevõrgustiku andmetel oli grippi haigestumise intensiivsus madal Euroopa regiooni kõikides riikides. Püsivat gripiviiruse levikut ei ole veel täheldatud üheski riigis, kuid registreeritakse üksikud gripiviirusega seotud haigusjuhud.