Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.
Vaegnägijatele
Laste vaktsineerimine

Iga lapse organismi kaitseb immuunsüsteem. Meie võimuses on seda süsteemi tema eripärasid arvestades tugevamaks muuta. Lapsena saadud vaktsiinide toel suudab keha edaspidi edukalt võidelda haigusetekitajatega ning ennast iseseisvalt kaitsta.

Loe edasi
Täiskasvanutele

Täiskasvanu puutub iga päev kokku tuhandete haigusetekitajatega. Nende eest pakub kaitset immuunsüsteem, mis töötab pidevalt ja märkamatult. Vaktsineerimine aitab organismil ohte ära tunda ja neile vastu astuda.

Loe edasi
Lähen vaktsineerima

Teadus ja tehnoloogia on andnud meie käsutusse mõjusa vahendi võitlemaks nakkushaigustega.

Vahendi, mis tagab tervise täna ja aastateks ette. Vaktsineerimisega kaitseb inimene nii enda, lähedaste kui ka paljude teiste tervist. Mida vähem on haigustel kandepinda, seda tagasihoidlikum on nende levik.

Siit leiad info vaktsineerimispunktide kohta.

Loe edasi

Gripiblogi, 15. nädal (6.-12.04): ülemiste hingamisteede nakkuste tipphooaeg on läbi

16. aprill 2020

pilt: tabletid ja kraadiklaas

Ajavahemikul 6.-12. aprillini pöördus Eestis arstide poole ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu 3358 inimest, haigestunutest viiendik olid lapsed. 

 

„Üldjoontes võib öelda, et järsk, 46 protsendipunktiline, langus ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestumises on märk gripihooaja taandumisest,“ ütles Terviseameti gripikeskuse peaspetsialisti Olga Sadikova. „Oleme jõudmas tavapärasele hooajavälisele tasemele.“

 

Ka grippi haigestumus on viimastel nädalatel olnud jätkuvalt langustrendis. „Kuigi üksikud gripiviirusega seotud haigusjuhte veel siin-seal Eestis tuleb ette, võib üldist grippi haigestumuse intensiivsust hinnata madalaks,“ ütles Olga Sadikova. Võrreldes eelmise nädalaga tuli grippi haigestumist ette koguni 89 protsendipunkti võrra vähem, kusjuures laboratoorselt ühtegi gripijuhtu ei kinnitatud.
 

Gripilaadsed nakkused taanduvad visalt

Kuigi sentinel-seire ehk gripi ja gripilaadsete nakkuste sihtuuringu andmete põhjal on grippi haigestumuse intensiivsus madal, ei ole gripitaoliste nakkustesse haigestumine veel jõudnud foonnäitaja tasemele. Terviseameti peaspetsialisti Olga Sadikova sõnul ei ole kahjuks võimalik määrata, milline konkreetne patogeen tingib haigestumuse püsimise, kuna laboratoorseid uuringuid on viimastel nädalatel tehtud tavalisest palju vähem. Eeskätt tuleneb see asjaolust, et koroonaepideemia tõttu pöörduvad inimesed arstile pigem telefoni või e-maili teel. Seetõttu ei pruugi laboristatistika peegeldada tegelikku haigestumiste hulka.

 

Tervise- ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) andmetel on alates hooaja algusest gripi tõttu haiglaravi vajanud 573 patsienti.