Vaegnägijatele
Laste vaktsineerimine

Iga lapse organismi kaitseb immuunsüsteem. Meie võimuses on seda süsteemi tema eripärasid arvestades tugevamaks muuta.

Loe edasi
Täiskasvanutele

Täiskasvanu puutub iga päev kokku tuhandete haigusetekitajatega. Nende eest pakub kaitset immuunsüsteem, mis töötab pidevalt ja märkamatult. Vaktsineerimine aitab organismil ohte ära tunda ja neile vastu astuda.

Loe edasi
Tervishoiutöötajatele

Tervishoiutöötajatel on väga oluline roll vaktsineerimise elluviimisel. Neilt saadud info ja selgitused mõjutavad inimeste otsuseid ning kogutud tagasiside ja statistika aitavad suunata vaktsineerimispoliitikat.

Loe edasi
Reisivaktsineerimine ja profülaktika

Nakkushaiguste vältimiseks peaksid riskipiirkondadesse sõitjad pöörduma vähemalt 4 nädalat enne reisi algust oma perearsti poole või reisimeditsiini kabinetti tervisekontrolliks ja vajadusel ka vaktsineerimiseks.

Loe edasi

Ülemiste hingamisteede viirusnakkused viisid arsti juurde ligi 4400 inimest

08. Okt 2020

pilt: tabletid ja kraadiklaas

Alanud gripihooaja esimesel nädalal  (28.09.-04.10.) registreeriti Eestis 4360 ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestumise juhtu, ükski gripidiagnoos laboratoorset kinnitust ei leidnud.

 

Haigestumised olid seotud muude respiratoorseid viirusnakkuspõhjustavate viirustega, hetkel on domineerivaks viiruseks rinoviirus. Rinoviirustele on iseloomulikud aevastamine, nohu, vahel esineb ka valulik kurk. Lastel võivad lisanduda köha ja palavik.

 

Haigestumuse intensiivsus on madal, kuid võrreldes eelnevate aastate sama ajaga keskmiselt 20% võrra kõrgem. Haigestumuse kasvu saab seletada sellega, et seoses SARS-CoV- 2 levikuga pöörduvad inimesed arstide poole sagedamini.  Nakatunute arvu osas maakondades suuri erinevusi ei ole.

 

Terviseameti gripikeskuse peaspetsialist Olga Sadikova sõnul on praegu hea aeg end gripi vastu vaktsineerida, sest gripiviirused veel Eestis ei ringle ning organismile jääb seetõttu rohkem aega viirusevastase kaitse kohandamiseks. „Eriti tõsiselt peaks vaktsineerimisele mõtlema eakad ning inimesed, kes põevad kroonilisi haigusi,“ ütles Sadikova.

 

Kuigi tõsise nakkushaigusena tuntud gripp võib mööduda ka väikese palaviku ja eriliste sümptomiteta, võib püstijalu grippi põdev inimene viirust levitada riskirühmadele, kelle jaoks grippi haigestumine võib kujuneda eluohtlikuks. Teisest küljest raskendab ta ise enda tervise seisundit, kuna püstijalu põdemisel on  suurem risk saada tõsiseid tüsistusi.Isegi kergete haigustunnuste ilmnemisel tuleks vältida rahvarohkeid kohti ja hoida tervetega vähemalt 1,5-meetrist distantsi. Aevastades või köhides katke suu taskuräti või selle puudumisel varrukaga. Haigena püsige kodus.

 

Euroopa gripiseirevõrgustiku andmetel oli Euroopa Liidus grippi haigestumise intensiivsus madal.

 

Eelmise hooaja (2019/2020) jooksul haigestus grippi 4388 inimest, kelle diagnoos oli laboratoorselt või epidemioloogilise seose alusel kinnitatud. Gripi tõttu vajas hospitaliseerimist 582 patsienti.

Kuue haigla andmete põhjal sattus 2019/2020 hooaja jooksul intensiivraviosakonda 21 inimest, neist suri gripi tõttu 12 inimest, vanuses 9 kuud kuni 85.a. Kõik lahkunud kuulusid riskirühmadesse.

Infot ägedate hingamisteede haiguste ja gripi kohta uuendatakse terviseameti kodulehel igal nädalal. 

 

Rohkem infot gripi vastu vaktsineerimise kohta: www.vaktsineeri.ee/et/haigused-ja-vaktsiinid/haigused/gripp