Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.
Vaegnägijatele
Laste vaktsineerimine

Iga lapse organismi kaitseb immuunsüsteem. Meie võimuses on seda süsteemi tema eripärasid arvestades tugevamaks muuta. Lapsena saadud vaktsiinide toel suudab keha edaspidi edukalt võidelda haigusetekitajatega ning ennast iseseisvalt kaitsta.

Loe edasi
Täiskasvanutele

Täiskasvanu puutub iga päev kokku tuhandete haigusetekitajatega. Nende eest pakub kaitset immuunsüsteem, mis töötab pidevalt ja märkamatult. Vaktsineerimine aitab organismil ohte ära tunda ja neile vastu astuda.

Loe edasi
Lähen vaktsineerima

Teadus ja tehnoloogia on andnud meie käsutusse mõjusa vahendi võitlemaks nakkushaigustega.

Vahendi, mis tagab tervise täna ja aastateks ette. Vaktsineerimisega kaitseb inimene nii enda, lähedaste kui ka paljude teiste tervist. Mida vähem on haigustel kandepinda, seda tagasihoidlikum on nende levik.

Siit leiad info vaktsineerimispunktide kohta.

Loe edasi

Terviseamet: emakakaelavähki on võimalik vaktsiiniga ennetada 

23. Jaan 2023

Vähi vastu on vaktsiin!

 

Terviseamet tuletab meelde, et tütarlastel on võimalik end vaktsineerida inimese papilloomiviiruse ehk HPV vastu, mis põhjustab peaaegu kõik emakakaelavähi juhud. Vaktsineerimine toimub koolis lapsevanema nõusolekul ning seda tehakse aastaringselt.

 

HPV on äärmiselt levinud nakkushaigus, millega puutub elu jooksul kokku ligi 80% täisealisest elanikkonnast. Nakkus levib naha või limaskestade kokkupuutel ning sellel puuduvad sümptomid ehk nakatunud inimene võib viirust endale teadmata edasi kanda.

 

Tavaliselt suudab meie keha HPV nakkusest ise vabaneda umbes paari aasta jooksul. Harvemal juhul võib pikaajaline kõrge riskiga HPV tüve nakkus viia tõsiste haigusteni. Nii põhjustab HPV peaaegu kõik emakakaelavähi juhud ning seda seostatakse ka päraku-, häbeme-, tupe- ja peenisevähi tekkega.

 

„Kõige enam tekitab muret emakakaelavähk, mille leviku ja suremuse poolest on Eesti Euroopas esirinnas: igal aastal haigestub vähki ligi 160 ja sureb umbes 65 naist. Need numbrid võiksid olla oluliselt väiksemad, kui tütarlapsed vaktsineeriksid end HPV vastu ning naised käiksid regulaarselt naisearsti juures ja sõeluuringutel,” ütles Terviseameti nakkushaiguste epidemioloogia osakonna peaspetsialist Kerli Reintamm.

 

Mida varem vaktsineerimisega alustada, seda suurem on sellest saadav kasu. Seetõttu vaktsineeritakse ka Eesti koolides tasuta tütarlapsi, kes on vanuses 12-15 eluaastat. Vaktsineerimine toimub lapsevanema nõusoleku alusel. Alates 15-eluaastast on vaktsineerimine tasuline ning maksab lapsevanemale ligi 500 eurot (tervishoiuteenuse osutaja puhuti erinev).

 

Koolides toimub vaktsineerimine alates 2018. aastast kogu õppeaasta vältel. Vaktsineerimine koosneb kahest doosist, mille manustamise vahe on 6-13 kuud. Enne vaktsineerimist saadab kooliõde koju kirjaliku nõusoleku vormi. „HPV vaktsiin on üks kõrgeima efektiivsusega vaktsiin, mida on põhjalikult uuritud ning mille ohutust on kinnitanud mitmed uuringud. Tegemist on vaktsiiniga, mis kaitseb tütarlapsi tulevikus vähi eest,” lisas Reintamm.

 

Reintamm sõnas, et terviseteadlikkuse tõstmiseks võiksid kõik lapsevanemad tutvuda HPV leviku ja emakakaelavähi tekkepõhjustega, isegi kui laps ei kuulu vaktsineerimise sihtrühma. “Oleme võtnud eesmärgiks tõsta Eesti elanike teadlikkust selles teemas ning kutsume lapsevanemaid külastama Terviseameti ja Tervisekassa kodulehekülgi, rääkida lastele regulaarse arstikülastuse ja sõeluuringutel osalemise olulisusest ning näidata selles osas ka ise eeskuju,” ütles ta.

 

Lähemalt saab HPV leviku ja vaktsineerimise kohta lugeda Terviseameti kodulehelt: hpv.vaktsineeri.ee