Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.
Vaegnägijatele
Laste vaktsineerimine

Iga lapse organismi kaitseb immuunsüsteem. Meie võimuses on seda süsteemi tema eripärasid arvestades tugevamaks muuta. Lapsena saadud vaktsiinide toel suudab keha edaspidi edukalt võidelda haigusetekitajatega ning ennast iseseisvalt kaitsta.

Loe edasi
Täiskasvanutele

Täiskasvanu puutub iga päev kokku tuhandete haigusetekitajatega. Nende eest pakub kaitset immuunsüsteem, mis töötab pidevalt ja märkamatult. Vaktsineerimine aitab organismil ohte ära tunda ja neile vastu astuda.

Loe edasi
Lähen vaktsineerima

Teadus ja tehnoloogia on andnud meie käsutusse mõjusa vahendi võitlemaks nakkushaigustega.

Vahendi, mis tagab tervise täna ja aastateks ette. Vaktsineerimisega kaitseb inimene nii enda, lähedaste kui ka paljude teiste tervist. Mida vähem on haigustel kandepinda, seda tagasihoidlikum on nende levik.

Siit leiad info vaktsineerimispunktide kohta.

Loe edasi

Nädala jooksul lisandus 22 gripiviiruse ja 2241 COVID-19 juhtu

01. Dets 2022

47. nädalal haigestus ägedatesse respiratoorsetesse nakkustesse 3925 inimest

47. nädalal haigestus ägedatesse respiratoorsetesse nakkustesse 3925 inimest, 42%  kõikidest haigestunutest olid lapsed. Registreeriti 22 laboratoorselt kinnitatud gripijuhtu, nendest kõik olid A-gripiviirused. COVID-19 juhtumeid lisandus 2241, millest 474 olid laboratoorselt kinnitatud.
 

47. nädalal muutus osaliselt ülemiste hingamisteede haiguste põhjustavate viiruste etioloogiline struktuur. Oluliselt kasvas human metapneumoviiruse (hMPV) osakaal, moodustades 25% kõikidest positiivse kinnituse saanud sentinel-proovidest, rinoviiruste osakaal moodustab 19,2%, paragripiviiruste osakaal 11,5%. Gripi-, RS- ja SARS-CoV-2 viiruste osakaal moodustab võrdselt igaüks 5,9%.
 

Registreeritud andmete põhjal võib hinnata gripi haigestumuse intensiivsust veel madalaks, kuid laboratoorselt kinnitatud proovide arv on hakanud kasvama. Laboratoorselt kinnitatud gripijuhud on registreeritud Harjumaal, Ida-Virumaal, Jõgevamaal, Pärnumaal, Raplamaal, Tartumaal, Valgamaal, Viljandimaal ja Võrumaal. Viiruse levik on muutunud püsivaks Harjumaal, Tartumaal ja Võrumaal, kuid riigis tervikuna on viiruselevik veel piiratud.
 

Võrreldes eelmise nädalaga kasvas haigestumus kuni 4-aastaste laste ning tööealiste inimeste seas, vastaval 14,7% ja 21,8% võrra.  Jätkuvalt on haigestunute seas enim kuni 5-aastaseid lapsi. Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse andmetel on hooaja algusest hospitaliseeritud gripi tõttu 16 patsienti, 37,5% hospitaliseerimist vajanud patsientidest on olnud üle 65-aastased. Registreeritud COVID-19 juhtude arv püsib stabiilsel tasemel, nakatumiskordaja R-i dünaamika viitab pigem kasvutendentsile. COVID-19 haigestumus on suurenenud eakate seas.
 

Hoolekandeasutustes registreeritud kollete arv on võrreldes eelmise nädalaga jäänud samale tasemele. Sekveneerimise andmetel on omikron-tüve osakaal 100%, omikroni BA.5.2 järglased BF.7 ja BQ.1 alamvariandide osakaal püsib stabiilsena, moodustades vastavalt 13% ja 25% kõikidest sekveneeritud proovidest.
 

Kolmapäevahommikuse seisuga oli haiglas 180 COVID-19 patsienti, kellest 78 vajasid haiglaravi sümptomaatilise COVID-19 tõttu. Seitsme päeva keskmine uute sümptomaatiliste COVID-19 hospitaliseeritute arv on suurenenud 5,9 pealt 9,9 peale. Nädala jooksul suri üheksa inimest vanuses 56-93, kõigil olid rasked kaasuvad haigused. 
 

Arvestades COVID-19 haigestumise suurenemist vanemaealiste hulgas, võib oodata järgnevatel nädalatel hospitaliseerimiste kasvu.
 

Gripi statistika on leitav Terviseameti veebilehelt. COVID-19 epiidülevaatega on võimalik tutvuda siin.