Vaegnägijatele
Laste vaktsineerimine

Iga lapse organismi kaitseb immuunsüsteem. Meie võimuses on seda süsteemi tema eripärasid arvestades tugevamaks muuta.

Loe edasi
Täiskasvanutele

Täiskasvanu puutub iga päev kokku tuhandete haigusetekitajatega. Nende eest pakub kaitset immuunsüsteem, mis töötab pidevalt ja märkamatult. Vaktsineerimine aitab organismil ohte ära tunda ja neile vastu astuda.

Loe edasi
Tervishoiutöötajatele

Tervishoiutöötajatel on väga oluline roll vaktsineerimise elluviimisel. Neilt saadud info ja selgitused mõjutavad inimeste otsuseid ning kogutud tagasiside ja statistika aitavad suunata vaktsineerimispoliitikat.

Loe edasi
Reisivaktsineerimine ja profülaktika

Nakkushaiguste vältimiseks peaksid riskipiirkondadesse sõitjad pöörduma vähemalt 4 nädalat enne reisi algust oma perearsti poole või reisimeditsiini kabinetti tervisekontrolliks ja vajadusel ka vaktsineerimiseks.

Loe edasi

Kaks Tallinna haiglatöötajat ja haiglas viibinud väikelaps haigestusid leetritesse

Leetrid

Sel nädalal sai kinnituse kahe täiskasvanu ja kahe lapse haigestumine leetritesse, kokku on sel aastal Eestis leetritesse haigestunud 21 inimest.

 

Lisaks leetritesse haigestunud Tallinna põhikooli õpilasele tuvastati leetrid ka kahel Lääne-Tallinna keskhaigla töötajal ja haiglas viibinud alla aastasel väikelapsel, kes haigestus leetritesse enne vaktsineerimist. Kontaktsete väljaselgitamise ja vaktsineerimisega tegelevad nii terviseamet kui Lääne-Tallinna keskhaigla, asjaolude väljaselgitamiseks on terviseamet haigla suhtes algatanud riikliku järelevalvemenetluse.

 

Terviseameti põhja regionaalosakonna juhataja Ester Öpiku sõnul tuleb leetrite levikusse suhtuda täie tõsidusega. „Kui seni olid leetritesse haigestunuteks täiskasvanud, kes nakatusid välismaal või kontaktist välismaalasega, siis nüüd levivad leetrid juba ka riigisiseselt.“ Öpiku sõnul on oluline rõhutada, et leetrid on äärmiselt nakkav haigus, millel võivad olla rasked tüsistused – näiteks võivad haigusega kaasneda nii kopsupõletik, äge keskkõrvapõletik kui ajukelmepõletik.

 

Leetrite leviku tõttu nii Euroopas kui Eestis on hüppeliselt suurenenud täiskasvanute soov end leetrite vastu vaktsineerida. Kuigi hetkel on revaktsineerimiseks mõeldud vaktsiinidoosid otsa saamas, jõuab uus kogus MMR-vaktsiini Eestisse juba enne jaanipäeva. Laste ja leetrihaigega kokkupuutunute jaoks on vaktsiin ka praegu olemas.

 

Soovitame end leetrite vastu vaktsineerida soovivatel inimestel võtta ühendust oma perearstiga, kes soovi kohaselt vajaliku koguse vaktsiini saab ette tellida. Leetrite antikehasid organismis saab määrata tasulises laboris. Lisaks on võimalik vaktsineerida ka vaktsineerimiskabinetis.

 

Leetrid on väga nakkav haigus ning viiruse levikut saab piiritleda haigete varajase väljaselgitamisega, nende isoleerimise ja raviga. Oluline on kõikide lähikontaktsete väljaselgitamine, jälgimine inkubatsiooni perioodi jooksul ja vajadusel vaktsineerimine.

 

Leetrite esmasteks haigusnähtudeks on palaviku tõus, halb enesetunne, köha, nohu, silma sidekesta põletik ja valgusekartus. Mõne päeva pärast ilmub nahale iseloomulik lööve, mis algab kõrvade tagant ning levib edasi näole ja kaelale ning hiljem ülejäänud kehale. Leetritesse haigestunu on nakkusohtlik 4–5 päeva enne ja kuni 5 päeva pärast lööbe teket. Haiguse peiteaeg on kuni 21 päeva. Haigusel spetsiifilist ravi ei ole, leevendatakse vaid sümptomeid.

 

Kokku on sel aastal Eestis leetritesse haigestunud 18 inimest. Maailma terviseorganisatsiooni  ehk WHO andmetel kolmekordistus eelmisel aastal Euroopa regioonis haigestumine leetritesse – Euroopas registreeriti üle 114 000 haigestunu, neist üle 90 inimese suri.

Terviseamet soovitab lapsevanematel veenduda, et nende lapsed oleksid leetrite vastu vaktsineeritud. Lisainfot leiab terviseameti vaktsineerimisteemaliselt lehelt.