Vaegnägijatele
Laste vaktsineerimine

Iga lapse organismi kaitseb immuunsüsteem. Meie võimuses on seda süsteemi tema eripärasid arvestades tugevamaks muuta.

Loe edasi
Täiskasvanutele

Täiskasvanu puutub iga päev kokku tuhandete haigusetekitajatega. Nende eest pakub kaitset immuunsüsteem, mis töötab pidevalt ja märkamatult. Vaktsineerimine aitab organismil ohte ära tunda ja neile vastu astuda.

Loe edasi
Tervishoiutöötajatele

Tervishoiutöötajatel on väga oluline roll vaktsineerimise elluviimisel. Neilt saadud info ja selgitused mõjutavad inimeste otsuseid ning kogutud tagasiside ja statistika aitavad suunata vaktsineerimispoliitikat.

Loe edasi
Reisivaktsineerimine ja profülaktika

Nakkushaiguste vältimiseks peaksid riskipiirkondadesse sõitjad pöörduma vähemalt 4 nädalat enne reisi algust oma perearsti poole või reisimeditsiini kabinetti tervisekontrolliks ja vajadusel ka vaktsineerimiseks.

Loe edasi

Gripiblogi, 49. nädal: Lätis kuulutati välja epideemia, Eestis püsib haigestumus madalana

11. Dets 2019

gripp

Perioodil 2. kuni 8.detsember  pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 2856 inimest, arsti poole pöördunutest 50,8 protsenti olid kuni 15-aastased lapsed.

 

Eelmise nädalaga võrreldes vähenes haigestunute arv 13 % võrra ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse ja 25 % võrra grippi. Enim haigestuvad jätkuvalt kuni 5-aastased lapsed. Haigestumuse intensiivsus Eestis püsis endiselt madalana. Varasemate aastate samade perioodidega võrreldes püsis  haigestumus samal tasemel või veel madalam. Etioloogilist struktuuri järgides saame öelda, et 70 protsenti kõikidest laboratoorselt kinnitatud proovidest olid viirusliku etioloogiaga, ülejäänud olid bakteriaalse päritoluga.

 

Lätis kuulutati välja gripiepideemia, sest eelmisel nädalal ületas Riias ja Jelgavas gripihaigete hulk epideemia läve. Eestis on gripiviiruse levik  piiratud ja püsivat levikut ei ole täheldatud, kuid gripi levik kasvab siiski iga nädalaga. Eesti keskmisest suurem grippi haigestumus oli Võrumaal, seoses B-gripiviirusega seotud  puhanguga. Gripiviirusega seotud üksikud haigestumised registreeriti Tallinnas, Ida-Virumaal, Lääne-Virumaal  ja Võrumaal. Terviseametile laekunud andmetel vajas hospitaliseerimist 7 inimest vanuses 0-14a. 

 

Eestis registreeritakse hetkel rohkem B-gripiviirusega seotud haigusjuhte. A-gripiviiruste osalus on  hetkel  haigestumise struktuuris kolm korda väiksem, kuid neil on suurem levikupotentsiaal. Kuna A-gripiviirus on juba jõudnud ringlusse, siis suure tõenäosusega järgmise 2-3 nädala jooksul võime oodata grippi haigestumiste kasvu.

 

Laboratoorselt on kinnitatud 3 A-gripiviirust ja 7 B-gripiviirust. Kõikidest hingamisteede viirusnakkuste tõttu laborisse saadetud positiivse kinnituse saanud proovidest moodustasid gripiviirused 5,4% protsenti. Gripitaoliste haiguste tekitajaks on endiselt rino (28%) ning paragripiviirused (11,3%).

 

Hooaja algusest on alatüpeeritud  2 A-gripiviirust ja 19 B-gripiviirust. Kõik A-gripiviiruste tüved olid A(H1N1)pdm09 ja B-gripiviirustel  Victoria.

 

Praegu on viimane aeg end vaktsineerida.

 

Haigestumine Euroopa regioonis

Euroopa gripiseirevõrgustiku andmetel oli grippi haigestumise intensiivsus madal Euroopa regiooni kõikides riikides. Püsivat gripiviiruse levikut ei ole veel täheldatud üheski riigis, kuid registreeritakse üksikud gripiviirusega seotud haigusjuhud.