Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.
Vaegnägijatele
Laste vaktsineerimine

Iga lapse organismi kaitseb immuunsüsteem. Meie võimuses on seda süsteemi tema eripärasid arvestades tugevamaks muuta. Lapsena saadud vaktsiinide toel suudab keha edaspidi edukalt võidelda haigusetekitajatega ning ennast iseseisvalt kaitsta.

Loe edasi
Täiskasvanutele

Täiskasvanu puutub iga päev kokku tuhandete haigusetekitajatega. Nende eest pakub kaitset immuunsüsteem, mis töötab pidevalt ja märkamatult. Vaktsineerimine aitab organismil ohte ära tunda ja neile vastu astuda.

Loe edasi
Lähen vaktsineerima

Teadus ja tehnoloogia on andnud meie käsutusse mõjusa vahendi võitlemaks nakkushaigustega.

Vahendi, mis tagab tervise täna ja aastateks ette. Vaktsineerimisega kaitseb inimene nii enda, lähedaste kui ka paljude teiste tervist. Mida vähem on haigustel kandepinda, seda tagasihoidlikum on nende levik.

Siit leiad info vaktsineerimispunktide kohta.

Loe edasi

Gripiblogi, 49. nädal: gripiviirust Eestis veel kinnitatud ei ole

10. Dets 2020

pilt: tabletid ja kraadiklaas

Ajavahemikul 30. novembrist kuni 6. detsembrini pöördus ägedate respiratoorsete viirusnakkuste tõttu arstide poole 4355 inimest, kellest pea kolmandik (1288) olid lapsed.

 

Enim registreeritud pöördumisi on Tallinnas ja Tartumaal, mitte ühtegi aga Hiiumaal. „Gripiviirust Eestis veel kinnitatud ei ole. Meil ringleb praegusel hooajal rinoviirus, millele on iseloomulik aevastamine, nohu, vahel esineb ka valulik kurk, lastel võivad lisanduda köha ja palavik,“ kommenteeris Terviseameti gripikeskuse peaspetsialist Eliisa Metsoja.

 

Euroopas grippi haigestumine madal

Euroopa gripiseire võrgustiku andmetel püsib Euroopa Liidus grippi haigestumise intensiivsus jätkuvalt madalal. 23. kuni 29. novembrini tehtud sentinel seiresüsteemi gripiviiruse proovidest ei tuvastatud ühtegi gripiviirust. Nädal varem leiti kolm haiglaravil laboratoorselt kinnitatud gripijuhtu, nii A- kui ka B-tüüpi gripiviirusi. Gripiviirused avastati juhuslikult mitte-sentinelliallikatest (näiteks haiglad, koolid, esmatasandi hooldusasutused, mis ei tegele sentinellide jälgimisega, või hooldekodud ja muud asutused).

 

Viirusnakkuse tunnused

Ülemiste hingamisteede viirusnakkuse tunnused on üldjuhul nohu, köha, kurguvalu ja palavik. Paljudel juhtudel põetakse haigus läbi kergelt, väikese palaviku ja eriliste sümptomiteta. Kliinilise pildi järgi, millise konkreetse viirusega tegu, on raske eristada. Selle saab täpselt kindlaks määrata vaid viroloogialaboris.

 

Üldjuhul piirduvad haigusnähud ülemiste hingamisteedega - nohu, köha ja väike palavik. Kuid nagu gripi puhul võib ka paragripi, RSV ja adenoviiruste nakkuse korral tekkida kopsupõletik. Sümptomid võivad ulatuda ülemiste hingamisteede põletikust kuni kopsupõletikuni, eriti lastel. Spetsiifiline ravi puudub. Vajadusel kasutatakse haigusnähte leevendavat, toetavat ravi - palaviku alandamine, valuvaigistid, rohke vedeliku joomine, hingamist kergendavad ravimid.

 

Rinoviirustele on iseloomulikud aevastamine, nohu, vahel esineb ka valulik kurk. Lastel võivad lisanduda köha ja palavik. Rinoviirused on umbes 30-40 protsendil täiskasvanutel esinevate nn külmetushaiguste põhjuseks.