Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.
Vaegnägijatele
Laste vaktsineerimine

Iga lapse organismi kaitseb immuunsüsteem. Meie võimuses on seda süsteemi tema eripärasid arvestades tugevamaks muuta. Lapsena saadud vaktsiinide toel suudab keha edaspidi edukalt võidelda haigusetekitajatega ning ennast iseseisvalt kaitsta.

Loe edasi
Täiskasvanutele

Täiskasvanu puutub iga päev kokku tuhandete haigusetekitajatega. Nende eest pakub kaitset immuunsüsteem, mis töötab pidevalt ja märkamatult. Vaktsineerimine aitab organismil ohte ära tunda ja neile vastu astuda.

Loe edasi
Lähen vaktsineerima

Teadus ja tehnoloogia on andnud meie käsutusse mõjusa vahendi võitlemaks nakkushaigustega.

Vahendi, mis tagab tervise täna ja aastateks ette. Vaktsineerimisega kaitseb inimene nii enda, lähedaste kui ka paljude teiste tervist. Mida vähem on haigustel kandepinda, seda tagasihoidlikum on nende levik.

Siit leiad info vaktsineerimispunktide kohta.

Loe edasi

Gripiblogi, 48. nädal: haigestumine rinoviirusesse kasvab

03. Dets 2020

pilt: tabletid ja kraadiklaas

Perioodil 23. - 29. november pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 4188 inimest, kellest kolmandik olid lapsed.

 

Terviseameti gripikeskuse peaspetsialisti Eliisa Metsoja sõnul uuriti 48. nädala jooksul 178 proovi A ja B gripiviiruse suhtes. „Ühtegi gripiviirust Eestis veel kinnitatud ei ole,“ ütles Metsoja.  

 

Eestis ringleb peamiselt rinoviirus, millele on  iseloomulik aevastamine, nohu, vahel esineb ka valulik kurk, lastel võivad lisanduda köha ja palavik. Kõige enam rinoviirusest tingitud nakatumisi registreeriti Tallinnas ja Tartumaal.

 

Haigestumine Euroopa regioonis

Euroopa gripiseire võrgustiku andmetel püsib Euroopa Liidus grippi haigestumise intensiivsus jätkuvalt madalal. 16-22.11 perioodil tehtud 663 sentinel seiresüsteemi gripiviiruse proovist mitte ükski ei osutunud positiivseks. Mitte-sentinel seiresüsteemiga tehtud 14 143 proovist osutusid positiivseks 12 testi, nii A kui B gripiviiruse osas. Sel perioodil ei olnud ühtegi hospitaliseeritud isikut, kellel oleks laboratoorselt kinnitatud gripp.

 

Ülemiste hingamisteede viirusnakkuse tunnused on üldjuhul nohu, köha, kurguvalu ja palavik. Paljudel juhtudel põetakse haigus läbi kergelt, väikese palaviku ja eriliste sümptomiteta. Kliinilise pildi järgi, millise konkreetse viirusega tegu, on raske eristada. Selle saab täpselt kindlaks määrata vaid viroloogialaboris. Üldjuhul piirduvad haigusnähud ülemiste hingamisteedega - nohu, köha ja väike palavik. Kuid nagu gripi puhul võib ka paragripi, RSV ja adenoviiruste nakkuse korral tekkida kopsupõletik. Sümptomid võivad ulatuda ülemiste hingamisteede põletikust kuni kopsupõletikuni, eriti lastel. Spetsiifiline ravi puudub. Vajadusel kasutatakse haigusnähte leevendavat, toetavat ravi - palaviku alandamine, valuvaigistid, rohke vedeliku joomine, hingamist kergendavad ravimid.

 

Rinoviirustele on iseloomulikud aevastamine, nohu, vahel esineb ka valulik kurk. Lastel võivad lisanduda köha ja palavik. Rinoviirused on umbes 30-40% täiskasvanutel esinevate nn külmetushaiguste põhjuseks.