Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.
Vaegnägijatele
Laste vaktsineerimine

Iga lapse organismi kaitseb immuunsüsteem. Meie võimuses on seda süsteemi tema eripärasid arvestades tugevamaks muuta. Lapsena saadud vaktsiinide toel suudab keha edaspidi edukalt võidelda haigusetekitajatega ning ennast iseseisvalt kaitsta.

Loe edasi
Täiskasvanutele

Täiskasvanu puutub iga päev kokku tuhandete haigusetekitajatega. Nende eest pakub kaitset immuunsüsteem, mis töötab pidevalt ja märkamatult. Vaktsineerimine aitab organismil ohte ära tunda ja neile vastu astuda.

Loe edasi
Lähen vaktsineerima

Teadus ja tehnoloogia on andnud meie käsutusse mõjusa vahendi võitlemaks nakkushaigustega.

Vahendi, mis tagab tervise täna ja aastateks ette. Vaktsineerimisega kaitseb inimene nii enda, lähedaste kui ka paljude teiste tervist. Mida vähem on haigustel kandepinda, seda tagasihoidlikum on nende levik.

Siit leiad info vaktsineerimispunktide kohta.

Loe edasi

Gripiblogi, 47. nädal: haigestumine viirusnakkustesse kasvas järsult

26. Nov 2020

pilt: tabletid ja kraadiklaas

Perioodil 16.-22. november pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 4051 inimest, mida on 22% rohkem kui eelneval nädalal.

Laste nakatumise osakaal püsib 30%-l. Ühtegi gripiviirust Eestis veel kinnitatud ei ole. Kõige enam registreeritud pöördumisi on Tallinnas ja Tartumaal ning jätkuvalt polt ühtegi pöördumist registreeritud Hiiumaal.

 

Terviseameti gripikeskuse peaspetsialist Eliisa Metsoja soovitab viirusnakkuste põdejatel jääda koju ja ennast terveks ravida, kuna haigestunu võib teisi nakatada kuni seitse päeva. „Tuletame meelde, et haigena tööl/koolis/lasteaias käimine kurnab ka organismi,“ ütles Metsoja.

 

Eestis on domineerivaks viiruseks rinoviirus, millele on  iseloomulik aevastamine, nohu, vahel esineb ka valulik kurk, lastel võivad lisanduda köha ja palavik.

 

Haigestumine Euroopa regioonis

Euroopa gripiseire võrgustiku andmetel püsib Euroopa Liidus grippi haigestumise intensiivsus jätkuvalt madalal. Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel ei gripiviiruse suhtes testimiste arv langenud, vaid on veelgi enam tõusnud. Perioodil 26 oktoober kuni 8. november tehti 102 riigis 1086387 gripiviiruse testi, millest vaid 100 osutusid positiivseks. Nendest 63 moodustavad A-gripiviiruse ja 37 B-gripiviiruse.

 

Ülemiste hingamisteede viirusnakkuse tunnused on üldjuhul nohu, köha, kurguvalu ja palavik. Paljudel juhtudel põetakse haigus läbi kergelt, väikese palaviku ja eriliste sümptomiteta. Kliinilise pildi järgi, millise konkreetse viirusega tegu, on raske eristada. Selle saab täpselt kindlaks määrata vaid viroloogialaboris. Üldjuhul piirduvad haigusnähud ülemiste hingamisteedega - nohu, köha ja väike palavik. Kuid nagu gripi puhul võib ka paragripi, RSV ja adenoviiruste nakkuse korral tekkida kopsupõletik. Sümptomid võivad ulatuda ülemiste hingamisteede põletikust kuni kopsupõletikuni, eriti lastel. Spetsiifiline ravi puudub. Vajadusel kasutatakse haigusnähte leevendavat, toetavat ravi - palaviku alandamine, valuvaigistid, rohke vedeliku joomine, hingamist kergendavad ravimid.

 

Rinoviirustele on iseloomulikud aevastamine, nohu, vahel esineb ka valulik kurk. Lastel võivad lisanduda köha ja palavik. Rinoviirused on umbes 30-40% täiskasvanutel esinevate nn külmetushaiguste põhjuseks.